Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubandust raputavad pöördelised ajad
Wandering the Future asutaja ja trendiekspert Cecile CremerFoto: erakogu
Kaupmeestel on käes üsna rasked ajad - tuleb veenda inimesi rohkem ostma, aga seda saab teha siis, kui kaup on kvaliteetne ning bränd usaldusväärne ja keskkonnasäästlik.
Wandering the Future asutaja ja trendieksperdi Cecile Cremer esineb 12. oktoobril toimuval poolepäevasel workshopil ostujuhtidele ja turundajatele “Mida ostjad tahavad?".
Workshopil saab vastused küsimustele:
Kuidas valida kaupu, mis ostjatele korda läheks?
Mis on moes, mis on trendikas, mis müüb?
Tarbijaeelistused aastal 2017
Tutvu programmiga ning registreeru soodushinnaga SIIN.
Intervjuus Äripäevale märkis trendiekspert ja Wandering the Future asutaja Cecile Cremer, et kaubandussektor on keerulises seisus: tarbijad ei osta enam nii palju kui varem, ja seda suuresti tänu keskkonnateadlikkuse kasvule, aga ka raha väärtuse tunnetamisele.
Lähemalt saab Cremerit kuulata 12. oktoobril ostjate ja turundajate workshopis “Mida ostjad tahavad?”.
Sinult kui trendiuurijalt ei saa küsimata jätta, mis on praegu “kuum”?
Alati on olemas “kuumad” tooted, mille puhul ei tea kunagi päris täpselt, kas see on haip või pikem trend. Hea näide on fidget spinner, mis on laste ja noorte seas ülipopulaarne.
Aga kui pikemas perspektiivis mõelda, siis äri kasvatamiseks ja ka turul olemiseks on kõige parem ehitada oma bränd nii, et see oleks avatud, aus ja läbipaistev. Isegi kui su toode ei ole 100% fair trade või keskkonnasõbralik, siis ole aus ja läbipaistev, sest sellega võidad tarbija enda poole.
Endiselt on väga oluline ka eristuvus ja personaliseeritus. Tarbijad tahavad üha enam osta midagi erilist. See on ka põhjus, miks on moes vintage, käsitöö, kohalik disain, ja miks näiteks ostetakse CDde asemel vinüülplaate. Otsitakse üha enam midagi ehtsat, originaalset ja unikaalset.
Samas tegutsevad paljud massitootjad ja kiirmoeketid endiselt üsna edukalt.
Jah, seda küll. Ma ei arvagi, et sellised poed ja ettevõtted järgmise paari aasta jooksul välja surevad. Need on endiselt populaarsed teatud segmendis, näiteks noorte hulgas, kellel pole palju raha, kuid kes tahaksid siiski iga nädal midagi uut osta. Aga pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik äri. See on selline pidev võitlus – raha versus väärtus.
Sellegipoolest usun ma, et ka suured traditsioonilised kauplused peavad varsti oma ärimudelit drastiliselt muutma. Paljud on sellest ka aru saanud ja muudatusi teinud – näiteks H&Mil on keskkonnateadlik seeria Conscious ning nad võtavad kauplustes vastu kasutatud riideid, et suunata need taaskasutusse jne. Ühiskondlikud ja keskkonda puudutavad väärtused on inimeste jaoks üha olulisemad ning kaubandusettevõtetel tuleb tahes-tahtmata sellega arvestada.
Järjest enam ostetakse ka tooteid, mis on tehtud kohalikul turul, ja seepärast tuleb üha enam tootmist tagasi Euroopasse. See on hea, sest tähendab nii kvaliteedi tõusu kui ka seda, et nii toomistingimused kui ka palgad ja hinnad muutuvad õiglasemaks. Pean silmas eelkõige seda, et tasakaal tootmiskulude ja kasumi vahel hakkab olema õiglasem. Mitte nii nagu praegu paljude Aasiast tulnud toodete puhul, et toodet müüakse 400% juurdehindlusega, mis on täiesti hullumeelne.
Kokkuvõtteks: üldine suund on siiski aususe, läbipaistvuse ja õiglase kaubanduse poole. Inimesed tahavad tarbida üha enam n-ö süütundevabalt. Muidugi võtavad muutused aega, aga kindel on, et esimene oluline teadlikkusenihe on toimunud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.