Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veskimägi lobistas seaduse muutmist

Suurettevõtja Enn Veskimägi aitas võlausaldajate liidul jõuda selleni, et tankistide elu keerulisemaks läheks.

„Ma olen seda teemat tõesti tõuganud tagant kogu aeg,“ tõdes näiteks kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliiduga seotud Veskimägi, kes suhtles ministrite ja ametnikega, et riik pidurdaks pahatahtlikke skeeme kasutavate juhatuse liikmete tegevust.

„Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud,“ teatas nüüd justiitsminister Urmas Reinsalu.

Oodatud murrang

Justiitsministeerium kavatseb karmistada juhatuse liikmele esitatavaid nõudeid ja teha nii, et edaspidi oleks kergem keelata teatud isikutel juhatuse liikmena tegutseda. Eri organisatsioonide ettepanekute põhjal koostab ministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Järgneb intervjuu Enn Veskimäega.

Justiitsministeerium kavatseb keerulisemaks teha tankistide elu. Marie Rosin (võlausaldajate liidu juht) rääkis, et teie aitasite neil jõuda selleni, et ministeerium asja tõsiselt võtaks.

Vastab tõele.

Millal hakkasite lobitööd tegema?

Kui võlausaldajate liit esimest korda helistas peaaegu aasta tagasi. (Märgib ka, et tõsisemalt hakkas ta teemaga tegelema selle aasta alguses, kui muutusi polnud näha.)

Mis sundis teid toona midagi ette võtma?

On palju firmasid, kus tankiste juhatuse liikmeteks vormistatakse ja võlad korstnasse kirjutatakse. Numbrid olid need, mis mind täiesti hämmastasid. Aitasin korraldada kohtumisi võlausaldajate liidul nii maksu-ja tolliameti kui ka rahandusministeeriumiga, aga kõik oli siiski kinni seadusandja taga.

Esimene selleteemaline koosolek oli märtsis rahandusministeeriumis, kuhu oli kutsutud ka justiitsministeeriumi esindaja. Teised olid kohal, aga justiitsministeerium mitte. Siis helistasin justiitsminister Urmas Reinsalule ja palusin, et järgmine ring tema juures korraldataks ja see ka (märtsi teises pooles – toim) korraldati.

Ma olen seda teemat tõesti tõuganud tagant kogu aeg.

Tundub, et teil on omajagu mõjuvõimu.

Noh, vähemalt on ära kuulatud. Teema on laual. Võlausaldajate liit tegi enne seda ju ühe ringi peale.

Aga …

Kuulati ära, nagu meil ikka kombeks on. Näiteks tegin riigikogus kolm nädalat tagasi põhjaliku ettekande kutseharidusest, üldse haridusest. Kõik noogutasid ja ütlesid, et tuleb reformida. Minu pikaaegne kogemus ütleb, et kui uksest välja läksin, siis ega järgmine päev ei mäletanud keegi, et seal käisin. See on tegelik elu.

Kui palju vaeva nägite, et inimesi laua taha saada?

Pidin helistama ja paluma. No ütleme, et maksuamet võttis seda väga tõsiselt, veel Marek Helmi ajal. Helm ütles, et tegelikult peaks initsiatiivi võtma rahandusministeerium justiitsministeeriumiga, et seda jama muuta. Viie minutiga võid registreerida firma ja samamoodi selle ka korstnasse kirjutada ning võlad üles jätta. Võlgade summa on ju kusagil üle 400 miljoni euro.

Arvan, et justiitsminister reageeris suhteliselt kiiresti. Kohtumine toimus juba paari nädala pärast. See pani isegi imestama. Kuigi justiitsministril on ka muud hobid kui maksude kogumine, tegeleb rohkem muu seadusloomega.

Kelle tõttu see asi siis venis?

Pigem rahandusministeerium oli see. Rahandusministeerium vastutab maksude kogumise eest. Sealt võinuks initsiatiivi rohkem olla.

Miks ministrid ja ametnikud teid kuulavad?

Seda peab nendelt küsima, mina ei oska seda öelda.

Milline ettepanek teie hinnangul kõige asjalikum on?

Olen tõstatanud seda, et firma on võimalik registreerida olematule aadressile. Kuna seda tehakse interneti teel, siis tagatipuks juhtub, et ei ole olemas juhatuse liiget ega aadressi. Pole võimalik jälgi otsida. Tänav võib kirjas olla, aga maja ei ole sellel tänaval. Kuidas üldse on asi lastud nii kaugele?

Miks ei ole midagi tehtud, et olukord muutuks?

Arvan, et asi on selles, et reageeritakse, kui keegi jõuliselt sekkub.

Hilisemas telefonivestluses rõhutab Veskimägi, et kaasas protsessi näiteks kaubandus-tööstuskoja ning tööandjate keskliidu.

Rääkisin nende kahe ettevõtlusorganisatsiooni nimel, nagu nende juhatusse kuuluv inimene, mitte kui Enn Veskimägi. See oli võib-olla mõjusam.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.