Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nobeli saanud majandusteooria Eesti kastmes

    Richard ThalerFoto: epa

    Majandusteadlane Richard Thaler pälvis tänavu Nobeli majanduspreemia käitumismajanduse uurimise eest. SEB analüütik vaatleb teooria kaudu ka Eesti majanduses toimuvat.

    Kui reeglina saavad ökonomistid üldsusele tuntuks pärast Nobeli võitmist, paistab Richard Thaler silma sellega, et majandushuvilised teadsid teda juba varem. Mehe sulest on ilmunud käitumismajandusest ja selle igapäevaelulistest mustritest rääkiv raamat “Nudge”. Sõnaga nudge, mis tähendab inglise keeles müksu, viitab Thaler sellele, et meie igapäevaelus on palju tegureid, mis meie majanduskäitumist mõjutavad. See tähendab, et inimene käitub sageli ebaratsionaalselt ning tema valikud ei ole talle majanduslikus mõttes tihtilugu kõige mõistlikumad.
    Samuti osales Thaler 2015. aastal filmis “Suur vale” ehk “The Big Short”. Viimane on viimaste aastate ilmselt populaarseim majandusfilm, mis räägib majanduskriisist, selle põhjustest ja puhkemisest.
    Teistega vastuolus
    Thaler sisenes majandusmaailma ajal, mil valitses üldine uskumine, et inimene käitub ratsionaalselt. Tõsi, mõisteti, et on ka ebaratsionaalset käitumist, ent seda peeti pigem tõigaks, mida võtta teadmiseks ning millega õigupoolest midagi pihta ei saa hakata. Thaler on ise intervjuudes tunnistanud, et teda inspireeris käitumismajandust uurima just see, et teised sellest suurt ei hoolinud. 
    Ta teenis doktorikraadi Rochesteri Ülikoolis 1974. aastal. Pea 20 aastat hiljem asus ta tööle Chicago Ülikooli, mis oli toona ratsionaalse majandusteooria keskus. Thaler, kes paistis kolleegide seas silma sellega, et ta ratsionaalse käitumise teooriat ei kummardanud, teadis enda sõnul kohe, et kui ta oma rida jätkab, võib sellest midagi head tulla. “Parim viis paremaks saada on mängida kõige tugevamate vastu,” tunnistas ta intervjuus New York Timesile.
    Ebaratsionaalse käitumise mustrid
    Thaler on oma teadustöö pühendanud sellele, et näidata, kuidas inimese ebaratsionaalset käitumist saab tegelikult ette näha. Tema uurimistöödest leiab palju põnevat, mis paneb mõtlema ka enda igapäevase majanduskäitumise üle.
    Näiteks on Thaler kirjeldanud inimese ratsionaalset käitumist läbi kütuse hinna. Oletame, et kütuse hind kukub. Traditsioonilise majandusteooria kohaselt peaksid inimesed ostma endiselt sama palju kütet ning üle jääva raha kulutama millelegi, millest neil parasjagu puudu on. Thaler on märganud, et kui tanklas vaatab vastu soodsam hind, ostavad inimesed reeglina rohkem kütust kui tarvis. Veelgi enam, pole harv ka see, kui odavama hinna tõttu ostetakse kõrgema oktaanarvuga kütust, mis reeglina on kallim. 
    Teine näide käitumismajandusest on Thaleri kuulsa nii-öelda tassieksperimendi põhjal. Thaler on tõestanud, et inimesed hindavad oma isiklikke asju turu keskmisest oluliselt kõrgemalt. Oma eksperimenti kaasasid Thaler ning kaks tema kaasautorit grupi tudengeid. Pooltele tudengitest anti tass ning seejärel tehti eksperimendis osalejaile ülesandeks hakata kauplema. Need tudengid, kes tassi ei saanud, pidid seda püüdma ära osta. Selgus, et kruusi müüja ja ostja pakutava hinna vahe oli keskmiselt kahekordne. Kui ostja pakkus kruusi eest kolm dollarit, siis müüja raputas pead ning vastas, et alla kuue dollari ei tule kõne allagi.
    Käitumismajanduse üks suuremaid leide puudutab ka inimeste õiglustunnet ning ausust. Thaleri uuringutest selgub, et inimesed on tegelikult olemuselt ausad. Selle tõestamiseks kasutab ta vihmavarju näidet. Ta küsib, miks poed ei tõsta vihmavarju hinda, kui väljas kallab? Ratsionaalse teooria kohaselt oleks see paslik teguviis, kuna nõudlus on suurenenud. Selgub, et kaupmeestele tundub selline teguviis moraalselt vale.
    Teine sarnane näide on aga töötus. Traditsioonilise majandusteooria kohaselt peaksid majanduslanguse ajal ettevõtjad töötajate töötasusid kärpima, et hoida nõudluse ja pakkumise taset stabiilsena. See tähendaks, et majanduskriis ei too endaga kaasa töötust, vaid palgataseme langust. Palgalangus tähendab aga pahaseid töölisi ning selleks, et seda vältida, eelistavad ettevõtjad pigem töötajaid koondada, ent allesjääjate palgataset samana hoida.
    Mida teha Eestis?
    SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor annab Thaleri käitumismajanduse teooria taustal nõu, mida ja kuidas võiks Eesti majanduses muuta.
    Nestor märgib, et Thaleri kuulsa teose “Nudge” sissejuhatav lugu viitab Eestiski kuumale teemale, milleks on laste tervis ja kooliõpilaste ebatervislikud toitumisharjumused. “Mujal maailmas ei pea selle parandamiseks minema tingimata saiakeste ära keelamise rada. Thaler toob raamatu sissejuhatuses lihtsa näite USA linnast, kus koolide toitlustuse eest vastutav ametnik lasi supermarketite eeskujul paigutada koolisööklates toidud letil eri positsioonidele, et näha, kuidas see mõjutab nende tarbimist. Muutus oli üllatavalt suur ja õpilaste toitumisharjumused muutusid selgelt esile tõstetud toodete kasuks.  Seega võib otsese keelamise asemel piisata sellest, kui letil vaatab esimese asjana saiakese asemel vastu õunakorv ja limonaadipudeli asemel piimaklaas,” kirjutab Nestor.
    Thaleri uurimused on puudutanud ka pensionisüsteemi. Nestor toob näite Suurbritannia pensionisüsteemi muudatusest 2010. aastal, millega kohustati tööandjaid suunama teatud summa töötaja palgast vaikimisi pensionikontole. Samas säilis töötajal võimalus soovi korral pensionifondi maksest ka loobuda, saades tulu kätte palgana. Eksperimendi tulemused olid äärmiselt positiivsed – kui otsus oli inimese eest juba ette langetatud, siis vaevusid vähesed seda tagasi pöörama ja säästmine pensionieaks suurenes märgatavalt.
    Nestor nendib, et sama probleemi ees seisab ka Eesti. Ta selgitab, et vaid esimesele ja teisele pensionisambale lootma jäädes ootab valdavat enamust Eesti tööinimesest vanaduses ees kehv elujärg. Vabatahtliku kolmanda pensionisambaga on tänaseks liitunud aga vaid veidi enam kui 15% töötavatest inimesest. Riik on proovinud senini kolmanda sambasse säästmist soodustada maksupoliitika abil, kuid selle mõju on olnud vähene.
    Suurbritannia eeskuju järgides ei tundu Nestori sõnul liialt keerukana kehtestada töötajatele nii-öelda vaikimisi makse, mis suunataks kolmandasse sambasse, kuid millest on inimesel õigus soovi korral väljuda. "Kui mitte rohkemat, siis sunniks see inimest vähemalt oma tulevikule mõtlema ja võtma skeemist loobumise korral ka selge vastutuse oma vanaduspõlve halvema elujärje eest," arvab Nestor.
  • Hetkel kuum
Personalijuht: naised, haarakem ohjad enda kätte!
Naised saavad ka ise mõndagi ära teha, et sooline palgalõhe liiga suureks ei käriseks, kirjutab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Naised saavad ka ise mõndagi ära teha, et sooline palgalõhe liiga suureks ei käriseks, kirjutab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Liven kaasab investoritelt võlakirjadega raha
Kinnisvaraarendaja Liven plaanib investoritelt võlakirjadega kaasata 4 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Kinnisvaraarendaja Liven plaanib investoritelt võlakirjadega kaasata 4 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Vilniuse Hero ärimaja katusele tulevad olümpia-väärilised jooksurajad
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.