Soome kapo sai tublisti raha juurde

Soome kaitsepolitsei juht Antti Pelttari ei tahtnud täpsustada, mil viisil Venemaa luureteenistus Soomes tegutseb. Kõigi luureorganisatsioonide keskne tegevus on aga agentide värbamine. Aastaraamatu andmetel on Soome saadetud ma suurust arvestades „suur hulk välismaiste luureorganisatsioonide töötajaid“.

„Supol (Soome kaitsepolitsei) on hästi teada, kes luurajad on. Samas on ka selge, et luure prioriteedid muutuvad aastate kaupa,“ ütles supo asejuht Seppo Ruotsalainen.

Supo andmetel huvitab välismaiseid luurajaid eriti Soome välis- ja kaitsepoliitika. „Selle aasta huvi sihtmärgid olid ka luureseaduste uuendamine, küberturvalisuse kaitse meetmed ja kaitse informatsiooni mõjutamise eest.“

Soome kaitsepolitsei hoiatas ettevõtteid selle eest, et eelmisel aastal on neile teatavaks saanud hulga Soome ettevõtetele sihitud küberründeid, mille taga on „riiklik organ“. Küberrünnakute eesmärk on varastada arvutivõrgust informatsiooni muu hulgas näiteks kriitilise infrastruktuuri ja Soome tootearenduse kohta.

Eelmise aasta sisse jäi ka Soome esimene terrorismiks klassifitseeritud vägivallategu. Radikaliseerunud marokolane Abderrahman Bouanane pussitas augustis Turu kesklinnas kümmet inimest, kellest kaks suri.

Supo oli eelmise aasta suvel enne rünnakut tõstnud terrorismiohu taseme Soomes tasemele kaks neljaastmelises süsteemis ja kahjuks ei ole praegu näha märke, et seda võiks langetada, ütles Pelttari.

Tema sõnul on pigem karta, et ohutaset tuleb tõsta, kui terrorismiga seotud inimeste arv suureneb ja Soome vastu sihitud propaganda tugevneb. „Mujal, näiteks Norras, on oht vähenenud, aga mitte Soomes,“ ütles Pelttari.

Nii nagu kaitsepolitsei tegevusolud on muutunud, on selle käsutuses ka rohkem raha ja töötajaid. Mõne aasta taguselt 288 inimeselt on Soome kaitsepolitsei töötajate arv kasvanud 309 inimesele. Sel aastal toimub suurem hüpe, töötajate arv kasvab 439 inimeseni  ja järgmisel aastal koguni 506 inimeseni.

Kui luureseadused vastu võetakse, kasvab soome kaitsepolitsei eelarve 54 miljoni euroni, veel 2016. aastal oli see 27,9 miljonit eurot.

„Umbes pool sellest summast läheb terrorismi vastu võitlemiseks. Vastuluureks läheb umbes 30 protsenti ja viimased 20 protsenti on turvalisustöödeks,“ on Pelttari varem öelnud.