Annika Kald • 19. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:

IT- firmade liidu juht: kuidas veel üks linnuke ärikeskkonda parandab?

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo.  Foto: Urmas Kamdron

Kas tõesti parandab ettevõtluskeskkonda ja vähendab bürokraatiat, kui ettevõtjad peavad minema riigiasutusse ja tegema veel ühe linnukese selle kohta, kuidas nad firmaautot kasutavad, küsis ITLi president Ivo Suursoo IKT aastakonverentsil "Digipööre".

"Igast ettevõttest saab lähitulevikus IT-ettevõte, igast ärijuhist saab digitaliseerimise juht, igast inimesest saab tehnoloogiainimene, igast riigist saab IT-riik," vahendas teemaveeb ITuudised.ee Suursoo esinemist.

Sealjuures on tema sõnul ülioluline, et ärikeskkond soosiks äri ajamist Eesti ettevõttena. "Keskkond peaks tagama nii IKT-investeeringute kui ka tööjõu kaasamise tingimused ning riigivalitsemise kulud oleksid tehtud targalt ja ärikeskkonna arendamine pikka visiooni silmas pidades," oli Suursoo ettepanek tänastele ja tulevastele poliitikutele.

"Viimane suurem Deloitte’i tehtud uuring suurettevõtete seas näitas, et 40% ettevõtetest on toonud digitransformatsiooni tippjuhtimise osaks, see on juhtkonna tasemel prioriteet nr 1, et tippjuht suunab digitaalset transformatsiooni. Ka Eesti peab jõudma selleni, et asepeaminister juhib digitransformatsiooni, aga elluviimine tuleb vähemalt kolmandikus teenustes anda erasektorile," märkis ta.

"Kuidas saab näiteks autode ülevaatust väga edukalt teha erasektor riigi käepikendusena, aga teisi töid ei saa? Peab saama. See on vaid tahtmise küsimus," ütles ITLi juhtiv Ivo Suursoo.

Hädasti vaja inimesi

Ta toonitas, et meil on vaja Eesti elu edendamiseks inimesi, keda värvata. Et tööjõu arendamine ja kaasamine toimuks reaalsest turuvajadusest lähtuvalt, et maailmatasemel IKT-sektor areneks koos maailmatasemel tellijatega, et meil Eestis oleks tark tellija ja investeeringud IKTsse vastaksid muu maailma tasemele, et tagada Eesti eduks vajalik lisandväärtuse kasv.

"Noorem põlvkond küll enam televiisorit ei vaata, aga meie telerites on täna kümme laulusaadet ja ainult üks teadussaade Rakett69. Hea küll, meil võib olla kümme laulusaadet, aga peab olema ka kümme Rakett69 saadet siis," toonitas Suursoo ja lisas, et Eesti peab olema võimeline kaasama kõrget lisandväärtust tootvaid inimesi.

"Võtame eesmärgiks, et me oleme laulev tehnoloogiarahvas. Et igas haridustaseme osas oleme tehnoloogia kasutusoskustega ja siis oleme ka nutika majanduse poole kiirel teel," ütles Suursoo.

Paranemist pole näha

Tasub endale teadvustada, et maailma majandusfoorumi konkurentsivõime indeksi alusel on Eesti konkurentsivõime maailma 137 riigi hulgas 29. kohal, põhjanaaber Soome on neljandal kohal.

Lisaks on hirmutav, et viimase kuue aastaga suurt muutust ei ole. Eesti TOP 5 probleemina on seal raportis ära mainitud: 1. maksumäärad; 2. spetsialistide puudus; 3. valitsuse ebastabiilsus; 4. bürokraatia ja 5. madal innovatsiooni võimekus.

"Valitsuse ebastabiilsus siin on minu jaoks üllatav, aga muude asjadega olen nõus," ütles Ivo Suursoo.

Mis võiks olla nutika Eesti riigi visioon? "Õhukese-nutika riigi digitaalne transformatsioon peab olema asepeaministri esmane ülesanne, aga teenuseid osutab erasektor. Oleme olnud selles situatsioonis omandireformi käigus, kui see oli vaja ära teha. Nüüd võiks uuesti ennast kokku võtta," toonitas Suursoo.

Soovitud tulemus võiks tema sõnul olla - madalaim valitsemiskulu SKP kohta koos kõrge teenuste rahuloluga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt