Allan Rajavee • 6. november 2018
Jaga lugu:
Merko tunneb praegu kindlust elukvartali arendamisel, sest näeb potentsiaalset huvi 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses sündinud põlvkonna ostjatelt.  Foto: Andras Kralla

Laulva revolutsiooni põlvkond annab arendajatele julgust

Uus-Veerenni kvartali avaetapp on esimene samm kümnendi pikkusele Merko arendusprojektile. Ettevõtte kinnisvaraarenduse divisjoni direktori Tiit Kuusiku hinnangul pole praegu Tallinna piirkonnas arendusjärgus ühtegi teist objekti, mille lõpptulemusel lisandub pealinna tuhat uut elamispinda.

Merko mastaapsele arendusele pannakse nurgakivi ajal, mil kinnisvaraturul valitseb juba jahtumismeeleolu. Arendusvaldkonna eest Merko juhatuse liige Jaan Mäe sõnul hajutab ettevõte arendusriske, jagades Uus-Veerenni kvartali loomise etappideks. "Konkreetne projekt on jagatud kaheksasse etappi, millest igaüks lõpeb loogilise joonega ja kujundab tervikliku osa kvartalist," selgitas Mäe.

Arendustempo sõltub turust

Sisuliselt ajastab Merko projektietappe vastavalt kinnisvaraturu käekäigule ja võimalustele. "Kui eelmistel etappidel läheb hästi ja see annab meile julgust, siis võime uute kvartaliosade rajamist kiirendatud korras alustada. Kui seda julgust meil pole, siis võime käivitada järgnevaid ehitusosasid aeglasemalt," kinnitas Mäe.

Uue elamukvartali avaetapp võib Merkole enesekindlust lisada küll. Esmajärgus rajatakse 137 uut korterit, millest praeguseks on kas müüdud või broneeritud sadakond. "Loodame, et nendest broneeringutest saavad võlaõiguslikud lepingud ehk see praegune sada on siiski huvilistega korterid," täpsustas Mäe.

Jaan Mäe hinnangul lisab elamuturule julgust, et viimastel aastatel on soetatud 2500–3000 uut korterit aastas. "Meie oleme suutunud viimastel aastatel teha kuni 300 korterit aastas. See tähendab, et meie turuosa on 10–12 protsenti," rääkis Mäe. Samas toonitas ta, et kui Merko konkurendid arendavad väiksemaid kortereid, siis Merko mõtleb peredele suunatud korteritele. "Pindala ja maksumuse poolest on meie turuosa siiski üle 10 protsendi," analüüsis Mäe.

Kasvav pealinn annab julgust

Tema arvates on 3000 uue korteri lisandumine pealinna kinnisvaraturule mõistlik tempo, sest ka vanade korterite turg elab edasi. "Inimesed eelistavad elamispinda soetades uusi maju, et mitte takerduda tehnosüsteemide ja vanade torustike ümberehitamisse," leidis Mäe.

Küllastumuspunkti Tallinna elamuturul Merko juhid ei näe. Nii Tiit Kuusik kui ka Merko juhatuse esimees Keit Paal tõdesid, et kui igal aastal lisandub Tallinna 5000 uut elanikku, siis nõudlus uute korterite järele säilib. "Need 2000 või 3000 lisanduvat peret ei osta endale uut korterit, vaid nad ostavad selle Lasna- või Mustamäele ja see Lasnamäe inimene ostab selle uue asja," kirjeldas Kuusik pealinna kinnisvaraturul toimut roteeriumisefekti.

Jaan Mäe sõnul tuleb arvestada ka põlvkondade efektiga. "1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli sündivus suur. Nemad on nüüd täisealised ja vajavad oma esimest kodu. Üldjuhul oli siis sündivus 25 000 last aastas, praegu on see 12 000 aastas," võrdles Mäe. Ta möönis, et puhtalt sündivustrende järgides lõputut kasvu ei taga, kuid praegu on uue lisanduva põlvkonna tõttu hea periood.

Erinevat sammu käivad turud

Lisaks ei saa praegused peatöövõtjad sõltuda ühest turust, vaid riske hajutatakse, võttes projekte lähisriikidest. Merko pole selles erand. "Merko on praegu nii Lätis, Leedus kui ka Norras ja nad tegutsevad väga hästi," kinnitas Keit Paal.

Jaan Mäe väitel on tellimusi kõigil loetletud turgudel piisavalt, kuid samas käivad kõik turud erinevat sammu. "Vilnius on korterituru poolest aktiivsem, siis tuleb Tallinn ja tegelikult Riia on kõige passiivsem," kirjeldas Mäe. "Kui Eestis hakkab isegi turg kuidagi jahtuma, siis Riia turg on korteritega alles tõusu teel. See ongi riskide hajutamine," ütles Merko juhatuse liige Mäe.

Teisalt tunnistas ta, et kinnisvaraturgu ja sellel tegutsevate arendajate käekäiku võivad mõjutada ka väikesed sündmused, mistõttu on edu pikas plaanis keeruline garanteerida. "Aga praegused soodsad pangaintressid ja inimeste sissetulekute kasv on korteriturule kindlust lisanud," kinnitas Mäe.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas