Balti riikide korterite keskmine ruutmeetri hind oli mullu kõrgeim Tallinnas.Foto: Raul Mee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltikumi kalleim elamispind asub Eestis
Kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem, selgub värskest kinnisvaraturu ülevaatest.
Äsja valminud ülevaade näitab, et samuti tuli Eestis hoonestamata elamu- ja ärimaa ning metsamaa eest välja käia rohkem raha kui Lätis ja Leedus, teatas maa-amet.
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et analüüsi tulemuste järgi on enamus kinnisvaraliikidest Eestis kallim kui Lätis ja Leedus. Kui võrrelda keskmist brutokuupalka, mis on samuti kõrgeim Eestis, on siinne kinnisvara kõrgem hind mõistetav. Samas tasub siinkohal meeles pidada piirkondlikke erinevusi kinnisvara hinnatasemetes ja seda kõigis kolmes Balti riigis.
Korterite keskmine ruutmeetri hind oli kõrgeim Tallinnas – 1752 eurot. Järgnes Vilnius 1615 euroga. Lätis tuli korteri ruutmeetri eest enim välja käia mitte pealinnas Riias, kus korteri ruutmeeter maksis 913 eurot, vaid Jurmalas ruutmeetri hinnaga 1100 eurot.
Hoonestatud maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus – 12 061 tehingut, järgnesid Läti 9629 ja Eesti 7364 tehinguga. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest enim tehinguid elamumaaga – Leedus 54 protsenti, Lätis 55 protsenti ning Eestis koguni 66 protsenti kõikidest hoonestatud maa tehingutest.
Hoonestatud elamumaana ja eluruumina müüdud korterite keskmine hind on aasta-aastalt veidi kasvanud, sealjuures elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.
Hoonestamata maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus (25 553). Lätis ja Eestis oluliselt vähem, vastavalt 14 136 ja 13 062. Seejuures tehti kõigis kolmes riigis enim tehinguid elamumaaga, Eestis 21 protsenti, Lätis 24 protsenti ning Leedus 40 protsenti kõigist tehingutest.
Hoonestamata elamumaade ning ärimaade puhul oli kõrgeim keskmine hind Eestis. Elamumaa keskmine hind oli madalaim Lätis ja odavaim ärimaa oli Leedus.
Hoonestamata tootmismaade puhul oli kõrgeim keskmine hind Leedus, madalaim Lätis. Kui Lätis ja Leedus on tootmismaa segmendis viimase kahe aastaga keskmine hind langenud, vastavalt 48 protsenti ja 30 protsenti, siis Eestis on tootmismaa keskmine hind tõusnud 28 protsenti. Tehingute paiknemise võrdluses on trend sama 2016. aastaga, Leedus tehakse rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, Eestis ja Lätis vastupidi, pigem väljaspool pealinna.
Haritava maa keskmine hind on kasvanud vaadeldaval viieaastasel perioodil igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis ning kõige aeglasem kasv on olnud Eestis. Haritava maa puhul oli 2017. aastal kõrgeim keskmine hind Leedus ja madalaim Eestis.
Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2017. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus metsamaa hinna viie aasta kasv on olnud tagasihoidlikud 15 protsenti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.