Kristel Härma • 3 detsember 2018

"Juba eos arvatakse, et oleme rahapesijad"

LHV Pank Tallinas.  Foto: Andras Kralla

Rangemad rahapesu tõkestamise reeglid on teinud pangakonto avamise üha keerulisemaks nii välismaalaste kui ka Eesti kodanike ettevõtete jaoks, kui osanikel on seotus teiste riikidega.

Pangad küsivad neilt sadu eurosid, et lisatööd andva taustakontrolliga hakkama saada.

Äripäev rääkis kolme ettevõtjaga, kes on rahapesu tõkestamise karmide reeglite tõttu ettevõttele pangakonto avamisega hätta sattunud. Kaks neist olid eestlased, üks prantslane.

Üks Äripäevaga vestelnud eestlasest ettevõtja soovis koos välismaalastest äripartneritega teha ühise ettevõtte Eestisse. „Alguses sai juhatuse liikmeks ja omanikuks Leedu kodanik ja me takerdusime,“ rääkis ta ja lisas, et mõtles, et kui ta läheb ka ise juhatuse liikmeks, peaks protsess kiiremini minema. „Aga see tegelikult ei lihtsusta kuidagimoodi. Kohe, kui on juhatuse liige või omanik keegi välismaalane, isegi kui ta on Euroopa Liidu kodanik, on kohe teisiti.“

Selles alustavas ettevõttes on kõik äripartnerid Euroopa Liidu kodanikud. Pärast mitmes pangas lehekülgede viisi küsimustele vastamist ja tausta kontrollimist õnnestus kaks nädalat hiljem avada pangakonto lõpuks Swedbankis. Konto eest tuli tasuda 200 eurot. Näiteks Luminoris, mille Leedu filiaalis ettevõtte leedulasest kodanik klient on, kontot avada ei õnnestunudki. Neile ütlesid ära kõik peale Swedbanki.

„Juba eos arvatakse, et oleme rahapesijad,“ tõdes anonüümseks jääda soovinud Eesti ettevõtja, kui meenutas, kuidas pidid pankadele alustava firma kohta näitama, kust tuleb äripartneritega äri ajades raha, kust riigist ja kelle käest kavatsetakse saada investeeringud.

Ettevõtja jõudis juba mõelda, et oleks pidanud firma kõigepealt enda nimele registreerima ja alles pärast seda tooma sisse teised äripartnerid Euroopa Liidust. Talle tehti aga selgeks, et ka siis on pangal õigus konto sulgeda.

Näide negatiivsest konto avamise otsusest, mille sai Euroopa Liidu äripartneritega äri alustav Eesti kodanik.

"Täname päringu eest! Oleme Teie konto avamise avalduse läbi vaadanud.

Lähtudes panga sisemisest riskipoliitikast, ei pea pank kahjuks Teiega kliendisuhte loomist võimalikuks.

Vastava otsuse üksikasjad ei kuulu avalikustamisele."

Äripäevaga oma raskustes juba pea aasta tagasi rääkinud prantslanna Laurence Jeanne Beuchard avas oma firmadest esimese pangakonto Swedbankis. "See oli lihtne, meie advokaat avas pangakonto viie minutiga," kirjeldas Beuchard tollal esimest kogemust siinsete pankadega. Teiste pangakontodega läks aga keerulisemalt, kui ta soovis avada pangakontosid selleks, et investorid saaksid Eestis kinnisvarasse investeerida. Tehingute jaoks olid olemas kokkulepped kinnisvarabüroo ja notariga, kuid kõik seisis pangakonto avamise taga.

Laurence Jeanne Beuchard ei ole rahul sellega, kuidas ettevõtete jaoks soodsa riigina reklaamitud Eestis teda päriselt koheldakse.  Foto: erakogu

Nüüd, pea aasta hiljem, ütles Beuchard, et pangakontod Swedbankis on suletud. Tegutseda saavad tema ärid vaid Eesti kodanike asutatud ettevõtete pangakontode abil.

Pangakonto on ühel tema ettevõttel ka Tallinna Äripangas, kus konto avamise eest tuli tasuda 260 eurot ning lisaks muid tasusid. Beuchardi sõnul tahtis pank neilt ka 500 eurot deposiiti.

200 eurot on minimaalne summa, millest alates tuleb Euroopa Majanduspiirkonna kodanikel Eestis ettevõttele pangakontot avades arvestada. Piirkonnast väljastpoolt pärinevatel ettevõtjatel tuleb alustuseks välja käia kaks korda suurem summa.

Osa panku on hindu tõstnud sel kuul või eelnevatel kuudel, SEB pank tõstab näiteks uue aasta algusest. SEB justkui kaotab teiste riikide residentide jaoks konto avamise tasu, kuid küsib neilt see-eest rohkem tasu dokumentide käsitlustasu: Euroopa Majanduspiirkonna residentide ettevõtete jaoks 500 eurot, väljastpoolt tulevate isikute firmade jaoks 750 eurot. Pangad põhjendavad hinnatõusu lisatööd andva tugevama taustakontrolliga, mis on teiste riikide kodanike puhul aeganõudvam ja kulukam.

Beuchard tõdes, et näiteks Lätis ei ole olukord parem. „Lätis maksad sa 300 kuni 500 eurot konto avamise eest. 15 päeva hiljem saad teate, et pank on otsustanud konto sulgeda ja raha ei kuulu tagastamisele. Kes on siin loos vargad?“ küsib ta.

Laurence Jeanne Beuchard, prantslasest ettevõtja

Meile soovitati asutada ettevõtted Eestisse, sest siin on kõik nii lihtne, ettevõtte saab luua minutitega ja maksusüsteem on ettevõtete jaoks huvitav. Tegelikult on alates ettevõtte registreerimisest meile kaikaid kodaratesse loobitud. Me oleme väsinud sellest, et meisse suhtutakse lakkamatult kui terroristidesse või rahapesijatesse. Me maksame Eestis makse ja kui asjad lähevad kehvemaks, lähevad kõik välismaalased siit minema. Mina esimesena!

Teisel eestlasest ettevõtjal, kes ettevõtte pangakontoga hätta sattus, ei olnud isegi teiste riikide kodanikest äripartnereid ega endalgi teise riigi kodakondsust: ta oli elanud vahepeal tudengina Ameerika Ühendriikides ning on seal käibemaksukohustuslane. Ta kirjeldas, et pank ei küsinud isegi mingeid dokumente, vaid ütles kohe, et finantsinstrumentidega kauplemisega tegeleva ettevõtte omanikeringis ei tohi olla USAga seotud isikuid. Ei jäänud üle muud kui omanikeringist välja astuda.

Kaebusi on rohkem

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et varasemate aastatega võrreldes on konto avamisega seoses esitatud rohkem kaebuseid. „See suundumus ei ole omane üksnes Eestile, vaid rahvusvahelised rahapesu kaasused on pangad teinud ettevaatlikumaks. See võib tähendada ka panga keskendumist üksnes koduturule, kus suudetakse riske paremini maandada.“

Pankade eristava hinnakirja kohta ütles Nõmm, et finantsõiguste regulatsioon ei sekku hinna kujundamisse. „Pangad on vabad oma teenuste osas hinda määrama ning see on allutatud konkurentsile. Üldise põhimõttena hinnakiri ei saa olla diskrimineeriv ehk pank peab suutma mõistlikult põhjendada, miks ta erisusi kohaldab.“

Mida küsib pank juriidiliselt isikult, kes tahab siin ettevõttega alustamiseks kontot avada?

· Palun selgitage ettevõtte ärimudelit/tegevuse kirjeldus.

· Palun täpsustage, kellega ja millises valuutas toimub arveldamine? Palun esitage partnerite lepingud.

· Kuidas kavatsete töötajaid palgata? Palun esitage nende töölepingud.

· Palume Teil selgitada ettevõttesse investeeritavate vahendite algset päritolu. Palun esitage informatsioon, kellelt antud vahendid pärinevad ja mille eest on saadud?

· Kas ettevõttel on koduleht?

· Kus asub Teie ettevõtte kontor? Kas olete rentinud kontoriruumid? Palun esitage meile rendileping.

· Ankeedis märkisite, et plaanite kolme kuu jooksul pärast konto avamist teha panka ülekandeid summas 15 001-50 000 eur teistest finantsasutustest. Palun Teil täpsustada vara päritolu.

Küsimused võivad vastavalt pangale ja ettevõttele erineda.

Investorite juhatusse tulek võib pangakonto sulgeda

Advokaadibüroo LEXTAL advokaat Rainer Ratnik nentis, et välismaalastest osanikega ettevõtete raskused Eestis pangakonto avamisega on ilmselt küsimus, milles on kogemusi väga paljudel äriõigusega tegelevatel advokaatidel. „Kui ma näiteks tegelen investoriga, kes tuleb Hiinast või USAst, siis on alati suur küsimus, et kui ta saab ühingu osanikuks, mis selle ühinguga siis juhtub,“ rääkis ta.

Ratnik selgitas, et kuna meie riik tahab tagada, et kuskil rahapesu ei korraldataks, on pankadele antud väga suured kohustused ja väga suur vastutus. Ta lisas, et eluliselt on nii, et pangad tegelevad 99% juhtudest Eesti klientide teenindamisega ja saab nende makstavate tasudega Eesti kliendid teenindatud. Kui aga tuleb isik Hiinast või Ameerika Ühendriikidest, mõtleb pank kohe, et peab palju vaeva nägema. „Kui on mingisugunegi kahtlus, siis pigem kas ühingule ei tehta kontot lahti või teistel juhtudel, kui näiteks ühing vahetab omanikku ja omanik tundub pangale kuidagi kahtlane, pannakse konto kinni.“

Digiriigi mainel ja reaalsusel on suur vahe

Ratniku hinnangul on suur lõhe selle vahel, kuidas Eestit turundatakse äri ajamiseks suurepärase digiriigina ja milline on tegelikkus. „Suur probleem on just see, et kui sa esimest korda oma projekti püsti paned, siis ilmselt ei ole sul seal ühingus mitte midagi. Sul ei ole mitte ühtegi lepingut, ühtegi klienti, sul ei ole tooteid, ei ole varasid. Aga just selline ühing ongi see, mille jaoks panga poolt vaadatuna on kõrgem rahapesu risk ja klienti ei soovita teenindada.“

Tema sõnul on asi jõudnud nii kaugele, et pangakontosid ei avata ka neile äriühingutele, mille on advokaat asutanud 100% iseendale oma vara hoidmiseks. Ratnik märkis, kuidas on advokaadile öeldud, et kui te olete advokaat ja tahate luua valdusühingut varade hoidmiseks, siis te küll kontot ei saa. „Eos eeldatakse, et kõik on riskantne ja ei vääri teenindamist.“

Ratniku kogemuse põhjal on välismaalastega ettevõtetel kõige lihtsam pangakonto avamist korraldada LHV pangas. „LHV on valmis reaalselt uurima ja vaeva nägema selleks, et selgitada välja, kas tegemist on ikkagi päris äriga ja siinkohal müts nende ees maha, et nemad reaalselt pingutavad selleks, et asi oleks ka sisuliselt kontrollitud. Mõne suurema pangaga on tihti ikkagi see, et nende jaoks on see niivõrd lisatöö ja täiesti kõrvaline asi. Nad lihtsalt ei ole huvitatud konto avamisest või siis vahel panevad ka konto kinni lihtsalt sellepärast, et nende jaoks ei ole asi piisavalt selge ja neil ei ole tahtmist panna ressurssi sellega tegelemisse.“

Pankade esitatavate küsimuste kohta pangakonto avamiseks ütles Ratnik, et keeruline on näiteks näidata pangale lepinguid poole aasta või aasta pärast palgatavate inimeste kohta. Esiteks ei pruugi olla inimesed valmis sõlmima töölepingut, mida hakatakse täitma niivõrd pika aja pärast, samuti võivad tingimused selleks ajaks muutuda.

Valitsusel on üks plaan

Valitsus arutab olukorra leevendamiseks selle üle, et äriühingu nimel võiks hakata saama kasutada maksekontot, mis on avatud ükskõik millises muus Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidi- või makseasutuses. Eelnõu jõuab riigikogus kolmandale lugemisele 5. detsembril.

Ratnik tõdes, et see on esimene samm väga suurest valemist. Riigil on menetluses teinegi samm, mis annab võimaluse välismaalastel ning ka eemal viibivatel eestlastel teha notariaalseid tehinguid videosilla teel. „See on ka samm edasi, aga see kõik on ju tegelikult juba 10 aastat iganenud teema. Skype´i oleme kasutanud 10 aastat.“

Ka anonüümseks jääda soovinud ettevõtja sõnul ei toimi pankadel kaugtuvastamine. Ta kirjeldas, kuidas Euroopa Liidu kodanik peab tulema pangakonto avamiseks Eestisse vähemalt kaks korda: esimesel korral selleks, et täita ankeet ja esitada oma CV ja dokumendid ja positiivse otsuse korral tuleb kohale sõita ka reaalselt pangakonto avamiseks.

E-residentide jaoks saavad peagi mured lahendatud

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus ütles, et programmi algusaegadel oli ettevõtte registreerimise järel vältimatu samm Eestis asuvas pangas maksekonto avamine. Nüüd aga tänu välismaistele makseasutustele nagu Holvi ja Transferwise, saab konto avada distantsil ning kasutada erinevaid makseteenuseid. Korjuse sõnul on küllaltki palju ka neid e-residente, kes eelistavad Eestis asuva panga kontot ja kellel on õnnestunud see ka probleemideta vada.

Korjus märkis, et kuna mitteresidentidele on teenuse pakkumine kulukam, on üle maailma levinud praktika, et pankadel on mitteresidentidele eraldi hinnakiri. Ta lisas, et välismaiste makseasutustega on olnud üks probleem, mis on takistanud e-residentide ettevõtetel dividendide maksmist: praegu saab seaduse järgi teha sissemakset Eesti krediidiasutuses avatud arvelduskontolt.

See on aga peagi lahenemas, kui teisipäeval läheb riigikogus kolmandale lugemisele eelnõu, mis lubab Eestis registreerida äriühinguid ja teha osakapitali sissemakseid, kasutades selleks ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud krediidiasutuses või makseasutuses osaühingu nimel avatud maksekontot. „See lahendab seni e-residentide jaoks olulise välismaiste makseasutustega seotud olukorra, kus sissemaksete kinnitusi välismaa makseasutusest ei aktsepteerita. Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud makseasutustes asuvale kontole.“

Fotolavastus. Konto avamine pangas.   Foto: Liis Treimann

Pangad: välismaalaste taustakontroll on kulukam

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles, et nende pangas muutus välismaalastest osanikega ettevõtete jaoks pangakonto avamine kallimaks novembrist.

„See tulebki sellest, et me ikkagi tahaksime väga neid mitteresidente teenindada, aga nende ja nende oluliste toimingute peale lihtsalt kulub nii palju rohkem ressurssi. Meil on mitu töötajat, kes iga päev ainult sellega tegelevadki."

Rumi sõnul kulub pangal taustatöö tegemiseks nii töötajate tööaega kui tuleb teha ka erinevaid päringuid vastavate riikide andmebaasidesse.

LHV küsib Eestis registreeritud ettevõttelt, mille omanikeringis on mitteresident, konto avamise eest 200 eurot. Sama palju küsib pank Euroopa Liidus ja Norras registreeritud ettevõtte käest. Teiste riikide ettevõtetel tuleb maksta 500 eurot.

SEB küsib Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendilt ettevõttele pangakonto avamiseks 100 eurot, väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda tulevalt juriidiliselt isikult 400 eurot. Uuest aastast konto avamise tasu neile kaob, kuid tekib dokumentide käsitlemise tasu vastavalt 500 ja 750 eurot.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas selgitas, et mitteresidentide puhul on pangal keerulisem saada kliendi kohta usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest teavet, mistõttu on hoolsusmeetmete rakendamine selliste klientide puhul keerulisem ja kulukam.

Allase sõnul ei tule panga hinnamuutused finantsinspektsiooni rahapesualasest juhendist, mis kehtestati 26. novembril. „Juhend jõustub järgneva aasta märtsis, mistõttu alustab pank juhendist tulenevate uuenduste sisseviimisega peatselt.“

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma ütles samuti, et mitteresidentide teenindamisel tuleb üles näidata kõrgendatud hoolsust. „Seetõttu on mitteresidentide analüüsi ja muude hoolsusnõuete täitmisega seotud suuremad kulud, nt Eesti seose hindamine, seotud dokumentide analüüs, rahvusvaheliste registrites taustakontrolliga seotud tasud, välisriikide äripartnerite hindamine jms. See väljendub ka hinnakirjas.“

Swedbank küsib Euroopa Liidus ja Norras registreeritud juriidilistelt isikutelt konto avamise eest 30 eurot ning teiste riikide ettevõtetelt 200 eurot. Tugevdatud hoolsusmeetmete tasu on 200 eurot.

Himma märkis, et konto avamise tasu ja tugevdatud hoolsusmeetmete tasu on ühekordsed ning neid võetakse kliendilt konto avamisel ehk vaid positiivse otsuse korral. Kui Swedbankis soovib ettevõttele konto avada isik, kes on teises riigis ise Swedbanki klient, tuleb tal Himma sõnul läbida sama protsess, mis teistel. Finantsinspektsiooni uue juhendi kohta ütles Himma, et see täpsustab ja kirjutab põhjalikumalt lahti seni juba seadustes ja Euroopa pangajärelevalve juhendites toodud põhimõtteid. Tema sõnul mõjutab see panka kindlasti nii riskide hindamise jälgimisel kui ka klientide teenindamisel.

Ka Luminori kommunikatsioonjuht Hedwig Meidra ütles, et kui Luminori olemasolev klient teisest riigist soovib oma ettevõttele pangakontot avada Luminori Eesti filiaalis, tuleb ka sellisel juhul pangal mõista, milleks seda kontot kasutatakse ning milline on selle ettevõtte vajadus konto avamiseks Eestis. „Luminori kliendiks olemine kahtlemata lihtsustab konto avamist, ent ei ole garantiiks.“

Luminoris tuleb Euroopa Liidu ettevõttel konto avamiseks maksta 250 eurot, kui juriidiline isik ei ole Eesti kodanik. Teiste riikide kodanikest juriidilistel isikutel tuleb tasuda 750 eurot. Konto hooldustasu mitte EL riikide, Küprose, Malta, Gibraltari juriidilistele isikutele on 750 eurot aastas.

Meidra sõnul on kontrolli ühtedele hinda sisse kirjutamine tavapärane praktika Eesti pangandusturul ning sellega kompenseeritakse täiendavat ajakulu, mis kulub klientide ja nende tegevuste tundmaõppimiseks. „Eestis on meil olemas äriregister, mis on avalik andmebaas ning andmete kontrollimine käib lihtsamalt, ent näiteks olukorras, kus ettevõte kuulub mõnele teisele ettevõttele, mille omandisuhteid pole võimalik Eesti äriregistri andmete põhjal tuvastada, tuleb pangal siiski tuvastada tegelik kasusaaja, analüüsida erinevaid dokumente ning see võtab oluliselt rohkem aega.“

Meidra ütles, et nende hinnakirja muudatused ei ole seotud Finantsinspektsiooni poolt vastu võetud rahapesuaalse juhendiga. „Kuid see võib hakata tulevikus mõjutama ka hinnastamist.“ Ta tõdes, et hinnakirjade muutmine on panganduses tavapärane, et kaasajastada pakutavaid teenuseid ja tingimusi vastavalt turuolukorrale ja tarbija käitumisele

Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma ütles aga, et nemad näevad oma panga klientidena ennekõike kõiki eraisikuid ja Eesti ettevõtteid. Mitteresidentidest klientide teenindamisega nad proaktiivselt ei tegele ning rahvusvahelise ärikliendi hinnakiri puudutab Pajoma sõnul vaid väga marginaalset osa meie kliendibaasist.

Pajoma ütles, et ka Coop Panga eristav hinnakiri tuleneb sellest, et mitte Eesti residentidest isikutele tuleb teha pankadel põhjalikum taustauuring, mis on ka paratamatult kulukam kui Eesti kodanike puhul. Tema sõnul tuleb selleks sageli kaasata ka lisaspetsialiste.

Coop Pangas maksab mitteresidendist juriidilisele isikule pangakonto avamine 225 eurot, väljastpoolt Euroopa Liitu registreeritud juriidilisel isikul tuleb tasuda 500 eurot. Hinnakirjast leiab ka 200 eurot hoolsusmeetmete tasu, mida tasub klient Pajoma sõnul ühekordselt, kui tekib põhjendatud olukord. Vajadusel tuleb see tasuda lisaks konto avamise tasule, ütles Pajoma.

Coop Panga hinnakirjast leiab ka tärniga lisatud märked konto avamise tasu juures, mis ütlevad, et nendele lisanduvad tegelikud tasud. Pajoma selgitas, et juhul, kui pank teeb tasulisi päringuid avalikest sõltumatutest registritest, et kontrollida kliendi poolt esitatud informatsiooni, kannab vajadusel selle kulu klient ise.

Coop Panga praegune hinnakiri kehtib augustikuust. Pajoma ei näe, et sel nädalal kehtestatud finantsinspektsiooni uus rahapesualane juhend tooks vajaduse nende täna toimivaid rahapesu tõkestamise protseduure muuta, mis tooks muudatusi hinnakirjas juurde. „Ei saa välistada seadusandlike nõuete edasist karmistumist klientide monitoorimises ja nende haldamises, mis omakorda võib tulevikus kajastuda kahjuks ka pankade hinnakirjades,“ ütles ta siiski.

Hetkel kuum