Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu langetas pensionifondide tasusid
Riigikogu spiiker Eiki Nestor.Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Riigikogus võeti 85 poolt- ja 1 vastuhäälega vastu investeerimisfondide seadus, millega soovitakse suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid ja lubades täielikult aktsiatesse investeerivaid pensionifonde.
Koalitsioonist ütles sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, et tegu on väga mõistliku ja tarviliku seadusega, mis aitab parandada kohustuslike pensionifondide tootlikkust. „Fondide valitsemistasud peaksid nüüd langema Euroopa riikide keskmisele tasemele. Need muudatused puudutavad rohkem kui 600 000 pensioniks koguja tulevikku,“ märkis riigikogu esimees.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar ütles, et kohustusliku kogumispensioni peamine eesmärk on demograafiliste riskide maandamine riiklikus pensionikindlustuses. „Selleks peab kohustuslik kogumispension pakkuma sama raha eest kõrgemat pensioni kui esimene sammas.“
Savisaare sõnul võib vastasel juhul riigil olla kokkuvõttes mõistlikum maksta pensioneid kasutades jooksvalt finantseeritavat pensioniskeemi ehk esimest sammast.
„Senise statistika kohaselt ei ole kohustusliku kogumispensioni keskmine tootlus suutnud edestada esimese samba pensionide kasvukiirust,“ ütles Savisaar. „Kuigi kõik varasemad kohustusliku kogumispensioni regulatiivsed muudatused on tehtud eesmärgiga tõsta pensionifondide tootlust, ei ole olukord märkimisväärselt paranenud.“
Langetatavaid tasusid tasandab fondidele edukustasu
Savisaare sõnul oli valitsemistasu puudutavate muudatuste esimese versiooni peamiseks kriitikaks, et väljapakutud lahendus ei paku fondivalitsejatele täiendavat motivatsiooni tootluse suurendamiseks.
„Kuigi tasude vähenemine suurendab pensionifondide netotootlust, jääb selle mõjust üksi väheks, et süsteemi eesmärke täita,“ märkis Savisaar. „Vajalik on luua tugevamad motivaatorid tootluse suurendamiseks. Edukustasu koos piisavalt madala baasvalitsemistasuga peaks eelduslikult suurendama fondivalitsejate motivatsiooni parema tootluse nimel rohkem pingutama.“
Savisaar ütles, et lisaks tasudele mõjutavad tootlust investeeringud. „Selleks, et suurendada kõrgema tootluse potentsiaali antakse seaduse muudatusega pensionifondide valitsejatele rohkem vabadust pensionifondide vara investeerimisel.
Valitsemistasu langeb 1,2 protsendile
Eelnõu näeb ette langetada teise samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2 protsendilt 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu piirmäär on juba praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu.
Selleks peab kohustusliku pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu alates 2019. aasta septembrist või hiljem loodud kohustuslike pensionifondide puhul fondi loomise hetkest. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt.
Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud sada protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni kümne protsendi ulatuses aktsiatesse. Praegu need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.
Lisaks lubatakse teise samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise 5 protsendi asemel investeerida kuni 10 protsenti pensionifondi varast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.