20. detsember 2018
Jaga lugu:

2018: majandus tugev, poliitika ärev

2018 oli vastuoluline aasta – majanduskasv oli väga tugev, kuid poliitaasta möödus ärevalt ja närviliselt, arvab kütusemüüja Olerexi suuromanik Antti Moppel.

Antti Moppel  Foto: Raul Mee

Majanduskasv oli sedavõrd tugev, et isegi vildakast aktsiisipoliitikast tingitud jõulisest alkoholi- ja kütuseturismist hoolimata saadi riigieelarve tulud tänu käibemaksu ja sotsiaalmaksu ülelaekumisele kokku. Kuna jätkus kiire palgatõus ja töötus püsis väike, võib enamus inimesi majanduslikus mõttes aastaga rahul olla.

Kütuseturul muutus kevadel kohustuslikuks bensiini ja diislikütusesse biokomponendi lisamine. See tekitas küsimusi biokomponenti sisaldava bensiini sobivusest vanematele mootoritele ja kasvatas biokomponendivaba bensiini 98 müügimahtu. Jätkus rahvusvaheliste transpordifirmade aktiivne tankimine välismaal. Praegu saame öelda, et Eesti kütuseturult on aktsiisipoliitika tulemusena püsivalt kadunud ligi 80 miljonit liitrit kütust aastas.

Kolmandas kvartalis tõusis toornafta hind viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele 86 dollarit barreli kohta. Kõrge kütuseaktsiisi tõttu kergitas see hinnad Eesti tanklates rekordtasemele 1,439 eurot liitri kohta ja tõi üle mitme aasta teemaks 100dollarise barrelihinnaga nafta ja selle mõju diisli ja bensiini hinnale tanklates. Praeguseks on selge, et uued kütusehinna rekordid jäävad sel aastal nägemata.

Neljandas kvartalis langesid toornafta hinnad ületootmise tõttu veerandi võrra ja lõpetavad aasta 60 dollaril barrelist, mis tähendab tanklates hinnataset suurusjärgus 1,3 eurot liitri kohta.

2019. aasta võib minna mõõdukalt hästi

2019. aastal sõltub Eesti majanduse käekäik, nagu ikka, olukorrast maailma majanduses. Kui USA-Hiina tariifitüli maailma majanduskasvu ei kahjusta, siis võiks ka Eestil minna mõõdukalt hästi.

Kevadistel riigikogu valimistel saame näha suurt osalusprotsenti, kuna välja tulevad nii praeguste juhtparteide toetajad kui ka neile vastanduvad protestihääled. Peame lootma sellele, et suudetakse moodustada tugev enamusvalitsus, kes suudab vältida rahva lõhestamist eelkõige pagulasküsimuse tõttu ja täita 2019. aasta rekordmahuga eelarve.

Nafta hind peaks vähemalt esimeses kvartalis püsima vahemikus 60–65 dollaril barrelist. OPEC+ detsembrikuine 1,2 miljoni barreli tootmiskärbe ei ole suutnud maailmaturu hindu tõsta, kuna Ameerika Ühendriigid, kellest 2018. aastal sai maailma suurim naftatootja, kavatseb tootmismahtu jätkuvalt kasvatada. See tähendab, et kütuste jaehinnad tanklates jäävad alla 1,4 euro liitri kohta.

Äripäev küsis juhtidelt ja arvamusliidritelt hinnangut järgmise aasta ja tulevaste riskide kohta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas