Koit Brinkmann • 5. veebruar • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Kompromiss Kanajeviga maksis Nordeconile ligi veerand miljonit

Aastaid kestnud vaidluses Tallinnas Stroomi Kaubanduskeskuse ehitaja ASi Nordecon ning tellija, Anatoli Kanajevile kuuluva OÜ Kantauro vahel kinnitas kohus hiljuti kompromissi.

Stroomi keskus Pelgurannas.  Foto: Andres Haabu

Pooled lõid käed, et börsiettevõte Nordecon maksab Kanajevi firmale 230 000 eurot ning sellega lõpetatakse kaubanduskeskuse projekteerimise ja ehitamise töövõtulepingust tulenev vaidlus, mis oli jõudnud Tallinna ringkonnakohtusse. Hiljuti kinnitaski ringkonnakohus kompromissi.

Harju maakohus oli varem mõistnud Nordeconilt Kantauro kasuks välja põhinõude 260 000 eurot, viivise 61 000 eurot ning viivise põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

Maakohus leidis, et põhinõue oli põhjendatud koguni 462 000 euro ulatuses, kuid, et 202 000 eurot oli juba pangagarantiina realiseeritud, siis jäi väljanõutavaks summaks 260 000 eurot.

Töövõtuleping Stroomi Kaubanduskeskuse ehitamiseks sõlmiti 2013. aasta suvel. Lepingu hind ilma käibemaksuta oli 9,55 miljonit eurot. Töö käigus tekkis vajadus lisa- ja muudatustööde järele ning lepingu hinda suurendati 10,1 miljoni euroni.

Vaidlused raha ja puuduste üle

Anatoli Kanajev ja tollane Tallinna linnapea Edgar Savisaar Stroomi keskuse avamisel 2014. aasta detsembris.  Foto: Andres Haabu

Keskus avati 2014. aasta detsembris, kuid ehitaja ja tellija vahel algasid kohe vaidlused ehituse puuduste üle. Kanajevi firma tellitud ekspertiisi järgi oli keskusel kokku 81 puudust ning ehitajalt nõuti nende kõrvaldamist.

Kantauro jättis Nordeconi esitatud lõpparvest maksmata 396 000 eurot, millest ehitaja aksepteeris objekti üleandmise hilinemisest tuleneva leppetrahvina 194 778 eurot. Ülejäänud summat soovis ehitaja aga kätte saada.

Nordecon teatas 2015. aasta maikuus börsile, et Harju maakohus rahuldas ehitaja üle poole miljoni eurose nõude tellija vastu, kuna ehitajale oli osa lepingulistest summadest tasumata. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti Kantaurolt Nordeconi kasuks välja põhivõlgnevus summas 201 000 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks kogunenud viivisvõlgnevus 316 000 eurot, samuti kaasnenud menetluskulud.

Kantauro esitas tagaseljaotsusele kaja, kuid maakohtu ja ringkonnakohtu vahel põrgatatud asjas jäi lõpuks jõusse ikkagi Nordeconi kasuks tehtud otsus.

Tasub teada

Kaja on poole taotlus menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis tingis tagaseljaotsuse, oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui kohus nõustub kaja rahuldama, siis menetlus taastatakse.

Samal ajal keris paralleelselt ehituse puuduste üle käiv vaidlus. Sügisel 2015 koostati loetelu ehitusobjekti garantiipuudustest ning loetelu edastati Nordeconile koos nõudega need 10 tööpäeva jooksul kõrvaldada.

Nordecon vastas, et suur hulk viidatud puudustest kõrvaldati juba 2015. aasta esimeses pooles ning tellija nõudis puuduste kõrvaldamist, mis ei kuulunud lepingu mahu hulka. Hagile esitatud vastuväites kirjeldas Nordecon, kuidas 2016. aasta jaanuaris tuli neil tõdeda, et tellija oli võimalike garantiipuuduste ülevaatamiseks, fikseerimiseks ning kõrvaldamiseks keeldunud ehitajaga igasugusest koostööst.

Seetõttu ütles ehitaja tellija rikkumisele viidates lepingu koos selles sisaldunud garantiilepinguga üles.

Nordecon leidis, et tellija on kuritarvitanud 202 000 euro suuruse pangagarantii realiseerimise õigust, kuna väidetud garantiipuuduseid ei esinenud või garantiipuuduste kõrvaldamise mõistlik kulu oli väiksem.

Enamik puuduste parandamise töid tegi 2016. aasta esimeses pooles OÜ Bauschmidt. Nordecon pidi aga rahuldama Swedbanki 202 000 euro suuruse regressinõude.

Maakohus rahuldas Nordeconi vastu esitatud hagi

Kantauro esitas Nordeconi vastu hagi 2016. aasta oktoobris ning maakohus leidis, et Nordeconi käitumine ei olnud kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatud hea usu ega mõistlikkuse põhimõtetega.

Samuti leidis kohus, et Nordeconi väide keskuse vastavusest lepingutingimustele, kuna Tallinna linnaplaneerimise amet oli väljastanud kasutusloa, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei tõendanud kasutusluba töövõtulepingu nõuetekohast täitmist. Ehitisele kasutusloa andmine on avalik-õiguslik menetlus, milles ei hinnata tellija ja töövõtja lepingulist suhet. Kasutusluba andev kohaliku omavalitsuse üksus ei kontrolli ehitise vastavust ehitustööde aluseks olevale lepingule, vaid teostab üldise iseloomuga kontrolli ehitise avalik-õiguslikele nõuetele vastavusele.

Selle aasta jaanuaris esitas Nordecon ringkonnakohtule avalduse, milles palus 23. kuupäevaks plaanitud istungi ärajätmist, kuna kostja ja hageja on jõudnud sisulise kompromisskokkuleppeni. Kohus kinnitas jaanuari lõpul kompromissi, mille järgi maksab Nordecon Kantaurole 230 000 eurot. Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt