Äripäev • 26 veebruar 2019

Riigieelarve jäi mullu plussi

10,8 miljardi asemel kujunes riigieelarve kuludeks 10,1 miljardit  Foto: PantherMedia/Scanpix

Riigieelarvesse kogutud tulude ja tehtud kulude ja vahe oli möödunud aastal 50 miljoni euroga plussis.

Rahandusministeeriumi esialgsetel auditeerimata andmetel kasutati 2018. aastal riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest 10,11 miljardit eurot ehk 93,4 protsenti planeeritud aasta eelarvest. Sealhulgas kasutati välistoetusi 774,6 miljonit ehk 72,8 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid sai riik 2018. aastal 10,16 miljardit eurot ehk 98,6 protsenti planeeritust, teatas ministeerium.

Valitsuse tehtud investeeringud ja antud investeeringutoetused jäid 460 miljoni euro piirimaile, suurematest objektidest kulus riigimaanteedele 162 miljonit, kaitseministeeriumi objektidele 32 miljonit ja sisekaitseakadeemiale ning riigikoolidele mõlemale 12 miljonit eurot.

5 miljardit eurot läks eelarves toetusteks, 3 miljardit anti edasi kohalikele omavalitsustele, haige- ja töötukassale, töötasudeks ja majandamiskuludeks läks poolteist miljardit eurot.

Riigieelarve kogukuludest moodustasid välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti. Välisvahendite kogumahust moodustasid ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aasta lõpu seisuga 1,09 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 647 miljonit, omandireformi reservfondis 29,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 411,5 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga võrreldes vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 67,3 miljoni euro võrra (5,8 protsenti). Sealhulgas vähenes likviidsusreserv 71,1 miljonit eurot (9,2 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 0,7 miljonit eurot (0,2 protsenti) ning omandireformi reservifond suurenes 4,5 miljonit eurot (18,1 protsenti).

Hetkel kuum