Belokrõlovi grupeering peab riigile veel 26 miljonit tasuma

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 11. mai 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Belokrõlovi grupeering peab riigile veel 26 miljonit tasuma
Jõustusid kohtuotsused, mis kohustavad kütuseäri maksupetturit Oleg Belokrõlovit ja tema kaasosalisi solidaarselt tasuma petuskeemis osalenud äriühingute kokku 26 miljoni euroni küündivad maksuvõlad.
Tegemist on maksu- ja tolliameti (MTA) juba 2015.a suvel tehtud vastutusotsustega, mille üle vaieldi mitu aastat kohtutes.
Selle nädala alguses ei võtnud riigikohus menetlusse kassatsioonikaebusi INV T OÜ-ga seotud vastutusotsuses ning jõustunud kohtuotsusega tuleb Belokrõlovil koos kuue kaaslasega solidaarselt tasuda ligi 16,5 miljoni eurone maksuvõlg. Veebruaris jõustus kohtuotsus, millega Belokrõlov ja neli kaasosalist peavad tasuma solidaarselt OÜ Adrian Arendus üle 9,5 miljoni euro suuruse maksuvõla.
Üsna leebed karistused
Oleg Belokrõlov Harju maakohtus.Foto: Andres Haabu
OÜ Adrian Arendus maksuvõlg on 10,1 miljonit eurot. Lisaks arvestuslik intress 9,6 miljonit eurot.
INV T OÜ maksuvõlg on 16,5 miljonit eurot. Lisaks arvestuslik intress ligi 17 miljonit eurot.
Oleg Belokrõlovi solidaarne maksukohustus 26 miljonit eurot.
Mäletatavasti mõistis Harju maakohus 2014.a juunis kuritegeliku ühenduse loonud Belokrõlovi ja tema üheksa kaasosalist kokkuleppemenetluses süüdi. Grupeeringu tegevuse tõttu jäi riigil saamata 30,2 miljonit eurot.
Belokrõlovile mõisteti karistuseks nelja ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus. Pettur oli vabatahtlikult nõus tasuma natuke üle miljoni euro, teise miljoni sai riik kinnipidamisel konfiskeeritud rahast ja kahe luksusauto, korteri ja kolme parklakoha müügist saadud summadest.
Belokrõloviga seotud kaks käibemaksupettuses osalenud firmat maksid karistusena 4,5 miljonit eurot. Ülejäänud 3,5 miljonit jäid tingimisi kohaldamata, kui katseaeg edukalt läbitakse. Seega sai riik kurjategijalt reaalselt kätte umbes veerandi tasumata jäänud 30 miljonist eurost käibemaksust.
Suhteliselt leebe karistus sai toona ühiskonnas laialdast vastukaja. Peamiselt negatiivset. MTA tollane juht Marek Helm tunnistas, et ülejäänud maksukahju Belokrõlovilt kättesaamise võimalus on väike.
Vastutusotsused tõid kohtuvaidlused
Kuid MTA ikkagi kohustas seejärel vastutusotsustega kuritegeliku ühenduse liikmeid tasuma äriühingute maksuvõlgasid.
Selle valge Bentleyga ilmus Belokrõlov Harju maakohtusse otsust kuulama.Foto: Andres Haabu
Vastutuskohustus on maksuõigussuhtest tulenev kohustuse liik, mille korral laieneb kolmanda isikuna käsitletavale äriühingu seaduslikule esindajale, tegevjuhile või vara valitsejale (vastutusotsuse adressaat) kohustus tasuda äriühingu maksuvõlg. Kohustus eeldab äriühingu maksuvõla kehtivust.
Belokrõlovi ja kaasosaliste halduskohtusse esitatud kaebuste järgi leidsid nad, et karistusõiguslik süüditunnistamine ei ole automaatselt ülekantav maksuõigussuhetele ning, et MTA-d ei ole kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud. Üksnes asjaolust, et maksukohuslane on kokkuleppemenetluse raames süüdi mõistetud, ei ilmne põhjuslikku seost tema tegevuse ja sissenõutava maksukohustuse tekkimise vahel, kirjutasid nad kaebustes.
Kohus märkis, et kui maksukorralduse seaduse paragrahvide 38-40 alusel on võimalik nõuda maksukohustuse täitmist üksnes isikult, kes on maksukohustuslasega formaalselt või muul viisil juriidiliselt seotud, siis paragrahv 41 võimaldab isikute ringi laiendada. Sätte eesmärgiks on maksuvõla sissenõudmise lihtsustamine. Kui isik on juba süüdi mõistetud maksukuriteo toimepanemises, ei pea maksuhaldur enam uuesti tuvastama süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Ka ei sõltu vastutus võõra maksuvõla eest sellest, millises menetlusvormis isik süüdi mõisteti.
Samuti leidis kohus, et maksukorralduse seaduse paragrahv 41 ei võimalda maksuhalduril kaaluda, kas maksukohustus määrata või mitte, ega otsustada selle üle, kas asjaolud, mis on süüdimõistva kohtuotsuse kvalifikatsiooni osaks, on tõendatud või mitte. Seega ei saa puudulik põhjendamine tuua kaasa vastutusotsuse tühistamist.
Belokrõlovi advokaat Aivar Pihlak advokaadibüroost Legalia sõnas, et tal ei ole kohtu seisukohale midagi lisaks kommenteerida, kuna seal on kõik piisavalt selgelt kirjas.
Kallid autod ja kasvav rikkus
Aastate eest jäi Belokrõlov silma seltskonnaüritustel ning linna vahel MASS numbrimärke kandvate luksusautode roolis. Tema kütuseäri edenes pealtnäha hästi, firmade majandusnäitajad üha kasvasid. Belokrõlov jõudis juba ka Äripäeva Rikaste TOPi.
Kuni 2013. aasta juuli lõpus korraldasid maksu- ja tolliameti uurijad üheaegselt 17 läbiotsimist ning pidasid kinni seitse inimest, teiste seas ka Belokrõlovi. Neid kahtlustati kaheksa miljoni euro käibemaksu tahtlikus tasumata jätmises.
Uurimise edenedes selgus aga, et käibemaksupettus oli kordades mastaapsem ja riigil jäi 2012.aasta aprillist kuni 2013.aasta juulini saamata 30,2 miljonit eurot. Süüdistatavaid kogunes ka lõpuks kaksteist - kaks ettevõtet ja kümme inimest.
Skeem oli lihtne. Belokrõlovi juhitavad ettevõtted OÜ Adrian Arendus ja OÜ INV T vähendasid kütuste müügil tekkinud käibemaksukohustust metallide ja väärismetallide fiktiivsete ostutehingutega. Pettuse toimepanemiseks kasutati ettevõtteid, millel oli majandustegevuse registris kütuse müügi ja tarbimisse lubamise registreering.
Ettevõtted soetasid dokumentide kohaselt aktsiisilaost kütust ja toimetasid kütuse aktsiisilaost välja. Tekkinud käibemaksukohustuse vähendamiseks organiseeritigi vääris- ja teiste metallidega seotud näiliste ostu-müügitehingute ahel, milles olid Eesti, Läti, Küprose, Slovakkia, Poola ja Šotimaa vari- ja puhverfirmad. Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrõlovi grupi kontrolli all.
Kuritegeliku ühenduse juht
Belokrõlov organiseeris kuritegeliku ühenduse tööd, juhendas ühenduse liikmeid ja koordineeris nende tööd, samuti andis korraldusi dokumentide vormistamiseks ja rahade ülekandmiseks.
Kriminaalasja toimikutest ilmnes, et Belokrõlovi maksupettuses osalenud firmadel olid nimekad kliendid. Nii ostsid OÜ-lt Adrian Arendus ja OÜ-lt INV T regulaarselt kütust AS Olerex, AS Jetoil, AS Tartu Terminaal, AS Krooning, OÜ Mark Oil, Dio Oil OÜ, Unipetrol OÜ, AS Letofin, MK Kamion OÜ.

Pankrotiavaldus toob eraisikust võlgnikule ärikeelu
MTA juriidilise osakonna erimenetluse valdkonna juhi Airi Jansen-Uueda sõnul esitab amet võlgniku vastu pankrotiavalduse, mis eraisikule toob automaatselt ärikeelu.
Järgneb Jansen-Uuetoa kommentaar:
"Seotud maksuvõlg on arvestatavas väärtuses, mistõttu füüsiliste isikute vastu kogu summa maksmapanek võib olla olulises osas lootusetu eesmärk. Siiski, arvestades et maksuvõla sissenõudmisele suunatud toimingud ja tasumisega seotud info on maksusaladus, ei ole võimalik konkreetsete isikute suhtes ühtset vastust siinkohal anda.
Üldiselt selgitades viime läbi sarnaseid menetlusi nagu iga teine võlausaldaja. Meie pädevuses on lisaks esmastele sissenõudmise meetmetele (arestide jm piirangute seadmine) ka tsiviilkohtumenetluse võimalused, näiteks võimalike varaliste suhete vaidlustamine varade nö tagasipööramise läbi jms.
Kõige viimase meetmena rakendame pankrotiavalduste esitamist, mis tuleb päevakorda olukorras kus võlgnikuga ei õnnestu võla tasumise osas mõlemat osapoolt rahuldavat tulemust saavutada ja võlgniku majanduslikku olukorda arvestades võib järeldada, et tema suutmatus võlakohustust täita on alaline.
Eraisiku suhtes pankrotiavalduse esitamine toob kaasa automaatse ärikeelu, see tähendab et võlgniku tegevus äriühingutes on oluliselt piiratud. Tal ei ole võimalik osaleda äriühingu juhtimises ja arvestades, et pankroti mõiste on rahvusvaheline termin, on tema jaoks oluliselt raskendatud ka no ettevõtte tegeliku juhina isiklikult koostööd äripartneritega arendada/luua."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum