"Bakuu-projekt polnud Gildi projekt"

Bakuu-projekti võlakirjaemissiooni korraldaja oli 2007. aastal AS Gild Financial Advisory Services (GFAS) ja Gildi poolt tegeles võlakirjade müümisega just Skyrius, kes töötas GFAS Leedu tütarfirma juhina. Samas toonitas Skyrius täna kohtus, et tema roll projekti juures lõppes pärast võlakirjaemissiooni, edasi temal ega Gildil väidetavalt enam Bakuu-projektiga pistmist polnud. Ta nimetas ajakirjanduse levitatud valearusaamaks, et Bakuu-projekt, mille üle nüüd kohtus vaieldakse, on Gildi projekt. "Tegemist on Seaside Residence Baku (SRB) projektiga," ütles ta. SRB eesotsas oli Erki Piirsalu.

Praegu on Skyrius ASi GFAS likvideerija. Kohtus andis ta ütlusi esmalt eraisikuna ja seejärel juriidilise isikuna ehk GFAS nimel. Skyrius jäi hätta, kui ta pidi ütlema, kes GFAS juhtidest määras ta 2007. aastal konkreetselt tegelema Bakuu-projektiga. Ta rääkis, et see kujunes Gildi grupis välja kuidagi loomulikult, sest ta oli varem emissioonidega tegelenud ja oli kõige kogenum. Eesti GFASga polnud aga Skyriusel 2007. aastal Bakuu-projekti emissiooni ajal lepingulist suhet, ta töötas GFAS Leedu tütarfirma juhina. Küsimusele, mis oli GFAS eesmärk Bakuu-projektis, vastas Skyrius, et teenustasu, nagu kõigi emissioonide korraldamise juures.

Skyrius väitis, et emissiooni ajal GFAS juhatusse kuulunud Tõnis Haaveliga ta emissiooni osas rohkem ei suhelnud, kui palus Haavelil Piirsalule meelde tuletada, et viimane vastaks Skyriuse kirjadele. Piirsalu kohta ütles Skyrius, et usaldas teda ja et Piirsalu paistis olevat hästi kursis Aserbaidžaani maaprojektiga, mida osta kavatseti.

Skyrius rääkis, et tegeles Bakuu-projekti puhul eelkõige investoritega suhtlemise ja võlakirjade müümisega. Ta sai investoritele koostatud presentatsioonide jaoks põhimaterjali Erki Piirsalult, millele lisas üldiseid majandusandmeid. "Saatsime korduvalt presentatsioonide mustandeid Piirsalule kinnitamiseks, et info oleks korrektne," sõnas ta ja lisas samas, et sõltumatult ta Piirsalult ehk SRBlt saadud infot ei kontrollinud.

Skyrius osales kahel projekti tutvustaval nn roadshowl –  Vilniuses ja Tallinnas. Tema roll oli tutvustada projekti. Investorid Vilniuses olid Skyriusele enamuses tuttavad ja ta võttis seal aktiivsema rolli. Tallinnas oli Skyriuse roll tutvustada ettevõtet ja seal olid kohal ka Erki Piirsalu ja Harles Liiv. Oli loomulik, et Eesti investoritega hakkasid diskussioonid toimuma eesti keeles, meenutas Skyrius. Tallinnas tutvustas projekti eesti keeles Erki Piirsalu, märkis Skyrius.

Müügitöö ei sisaldanud Skyriuse sõnul absoluutselt soovitust võlakirju märkida. "See oleks olnud ebaeetiline. Me olime ju vastaspooled. Me ei saa anda nõu ostjatele, kas osta seda, mida müüme. Mäletan, et Hans H. Luik küsis, mida mina arvan, kui palju tema peaks võlakirjadesse investeerima. Ma vastasin talle viisakalt kirjalikult, et see on tema enda otsus ja ta saab lähtuda enda võimalustest," rääkis leedukas.

Minu arvates oli ülemärgitud.

Märkimise perioodil pidasime nimekirja, kus meil oli potentsiaalsete investorite nimekiri ja kontrollisime nende märkimise staatust. See oli Exceli tabel. /…/ Märkimisperioodi lõpus oli meil piisavalt kirjalikke ja suulisi tellimusi, et öelda, et oli ülemärkimine. Lisaks saime selliseid soove, kus potentsiaalsed investorid tahtsid pärast märkimistähtaega võlakirju märkida. /…/ Küsisin Piirsalult, mida teha, kas pikendada tähtaega või teha nii, et keegi SRB juhtidest või administratsioonist esitab ise märkimisavalduse ja hiljem müüb võlakirju neile, kes on hiljaks jäänud. Otsustasime teise võimaluse kasuks. Ma ei mäleta, mis firma esitas märkimisavalduse. Paar päeva pärast märkimise lõppu selgus, et võlakirju oli siiski märgitud nõutud mahust vähem. Mis juhtus minu arvates järgnevalt, oli see, et tegin ettepaneku, et midagi tuleks teha, et maht tuleks täis. Erki Piirsalu ütles, et ei ole probleemi väiksemas summas, et keegi ei kaeba. Ja tõesti – keegi ei kaevanud.

Kõik peale ühe. Ma ei mäleta nime, aga see oli osapool, mis oli seotud SRB juhtkonnaga. Nemad pidid hiljem müüma oma osa huvilistele, kes veel olid tekkinud.

20% nõue, see oli tingimustes kirjas. Oli nõue, et seotud osapooled peavad märkima vähemalt viiendiku emissioonist ise.

Üks seotud osapool, Eesti juriidiline isik (Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule kuulunud Kristatos OÜ – toim), märkis 3,3 miljoni euro eest, mis oli täpselt viiendik vajalikust summast (Äripäeva andmetel toimus märkimine teiste investorite käest saadud raha eest - toim).

Mäletan peast kolme. Esiteks, SRB pidi määrama audiitori. Teiseks, vaja oli juriidilist arvamust selliste tehingute õiguslikkuse kohta, kus Eesti firma investeerib Aserbaidžaani ja projekti lõpetamisel saab sealt raha ka tagasi, et maksta välja investoritele. Kolmandaks, vaja oli kohaliku panga valmisolekut finantseerida laenuga arendust.

Minu nägemuses olid küll.

Ei, absoluutselt mitte.

Ei, absoluutselt mitte. Tegelikult tuleb meelde, et Tallinnas (projekti tutvustamisel - toim) oli selle kohta ingliskeelne küsimus. See oli otse mulle. Et kas Gild kavatseb ise investeerida sellesse projekti. Vastasin, et ei.

Ma tean, mis infot mina esitasin ja mina ei esitanud valeinfot, samuti ei esitatud valeinfot neis kirjades, mis laekusid koopiana ka minule.

Tingimustes oli kirjas, et raha peab laekuma SRBle.

Ma ei usu, et kellelgi Gildist oli. Minul kindlasti ei olnud.

Ei.

/…/ Juba esimese kvartali aruande esitamisega rikuti kokkulepitud tingimusi. Kuid üldist infot selle kohta, et projekt ei liikunud planeeritud suunas, sain teada meediast, see oli 2007 lõpus või 2008.