• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet pani palliklubid tööle

    Maksuamet survestas spordiklubisid, mille tulemusena on käesoleva aasta esimese poolega stipendiaatide asemel töötajaid lisandunud keskmiselt 20%, jalgpalliklubides koguni 56%.

    Kui siiamaani on jalgpalliklubid saanud töötajatele vabalt stipendiume maksta, siis nüüd on maksuamet klubid luubi alla võtnud ja soovib näha ametlikke registreeritud töötajaid. 
    Amet koostas uuringu, kus võrdles spordiklubide eelmise aasta esimest poolaastat 2014. aasta omaga ja nentis, et korv-, võrk- ja jalgpalliklubidele lisandus töötajaid 20%, sealhulgas kõrgliiga palliklubides veel enam, keskmiselt 40% ning jalgpalliklubides 56% töötajaid. Võrkpalliklubides on maksuameti andmetel näha väikest langust.
    Ka palgafond on maksuameti andmetel suurenenud 20%, kõrgliiga palliklubides 40% ning jalgpalliklubides 60%. Keskmise palga osas eriti muutusi pole aga toimunud. "12 aastat töötanud stipendiumide mudel lüüakse paari kuuga uppi, mingeid üleminekuperioode pole, kompensatsioonimehhanisme ka pole," oli Tartu Rocki korvpallidivisjoni direktor Andres Ottender rahulolematu.
    Ta tõdes, et ka nende klubi on pidanud ümberkorraldusi tegema. "Kuid meie klubis pole ainult korvpall, me oleme 17 alaliidu liikmed ja meil on ka treenerid, kool ja spordikool ja kergejõustik jm. Meil on sadakond treenerit, kes varem said stipendiumi, mis varasemalt ja ka siiamaani mõningase tõlgenduse järgi on legaalne," rääkis Ottender.
    12 aastat vaadati stipendiumidele läbi sõrmede
    Kuigi stipendiumid on mingitel tingimustel Ottenderi sõnul hetkel veel ka lubatud, siis on palliklubid asunud töötajaid ümber registreerima töötajateks. Ottenderi sõnul tehakse seda hirmust, et ei mahuta maksuameti kitsa tõlgenduse raamidesse stipendiumi osas. Kardetakse, et võetakse kõik treenerid ette ja vaadatakse, kelle tegevus on rohkem töötegemine ja kelle oma arendamine. "Meie klubis on need muudatused olnud valdavalt seotud treeneritega," lisas Ottender.
    "See on raske ja toob kaasa palju pragmaatilisi probleeme. Töölepingul on teised kohustused, kui stipendiumil.  Kui stipendium oli varem maksuvaba, siis töölepingu pealt tuleb maksta palju makse, lisaks palgata ka teine raamatupidaja, samuti muud administratiivsed kulud," seletas Ottender  muudatustega kaasnevaid kulusid. Summat ta veel öelda ei osanud, kuid nentis, et lisanduvad kulud saavad olema väga suured , kohati 70-80% lisakulu. See võib pikas plaanis viia klubid Ottenderi hinnangul nõrgemale tasemele, sest ei suudeta parimaid mängijaid endale enam osta.
    Ta rõhutas, et asi pole kunagi olnud selles, et spordiklubid hoiaksid maksude maksmisest kõrvale, tegemist on ka siiani olnud legaalse ja seaduses lubatud stipendiumi maksmisega.  "Maksuamet on teinud näidispoomisi, Kalev Cramo näiteks ja üks judoklubi. Teine suurem põhjus, mis klubid inimesi töötajateks ümber registreerivad on üldine korrastamise ja tähelepani juhtimise vajadus - sellega ma olen nõus, et spordiklubid vaatavad suhted oma inimestega üle ja viivad need vastavasse vormi," rääkis Ottender.
    Samas rõhutas ta, et nördima paneb see, et ei ole üleminekuperioodi, isegi vastavat seadusemuudatust pole vastu võetud. "Maksuamet on riigiasutus ja nemad täidavad seadust. Kuid 12 aastat töötanud mudel luuakse paari kuuga uppi, võib öelda, et keegi loobib kaikaid kodaratesse. Riik annab sellega signaali, et meid pole vaja," oli Ottender korraldusest nördinud. Ta rõhutas, et riigikogu oleks võinud vastu võtta näiteks seaduse, et 2015. aasta 1. Jaanuarist alates on maksuvabade stipendiumide maksmine keelatud või selleks ajaks vaja see lõpetada. "Sellist seadusemuudatus pole olnud. Öeldakse, et see, mida palju aastaid on tehtud, seda enam ei tohi teha. Kui keelu aluseks oleks seadusemuudatus, siis poleks midagi, kuid kui  selle aluseks on ähvardamine kontrolliga, siis see on kurb. Kui see initsiatiiv tuleb maksuametist, on see okei, kui kuskilt kõrgemalt, siis näitab see seda, et riigile pallimängud pole oluline," rääkis Ottender.
    Maksuamet soovib seaduste täitmist
    Maksuameti teabeosakonna juhi Tõnis Kuuse sõnul eristub spordivaldkond teistest valdkondades selle poolest, et seal on aastaid kestnud probleem, kus stipendiumite nime all maksti tegelikult töötasu. "Teiste valdkondade puhul on probleemiks hoopis ümbrikupalga maksmine, mida MTA püüab vähendada töötamise registri abiga," seletas Kuuse.
    Tema sõnul juhtis amet eelmisel aastal tähelepanu spordivaldkonnas levinud probleemile, kus palkade asemel makstakse töötasu stipendiumitena. "Meie eesmärk on, et spordiasutused täidaksid Eestis kehtivaid maksuseaduseid. Palga maksmine stipendiumina ei vabasta palgaga kaasnevate maksude tasumise kohustusest," märkis Kuuse ja lisas, et seda kinnitab ka jõustunud kohtulahend  treeneritele stipendiumite maksmise osas. "Stipendiumi saamine ei taga sportlastele ja treeneritele ka ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist ega kogu sellelt ka makseid pensionifondi," seletas Kuuse.
    Kuna jalgpallihooaeg on suvel, siis on Kuuse sõnul selles sektoris esimesena  toimunud juba liikumine paranemise suunas. "Oleme saanud tagasisidet, et neil aladel, kus hooaeg algab sügisel, on samuti valmisolek olukord korrastada," märkis Kuuse. Ta rõhutas, et spordiklubide käitumise muutmise eesmärgil plaanitakse käesoleval aasta ka suurendada teavitustööd ses osas. Eesti jalgpallliliit keeldus teemat kommenteerimast.
    KOMMENTAAR: Jalgpallis on kõik korras
    Nõmme Kalju president Kuno Tehva
    Jalgpallis on seis parem kui teistes pallimängudes, meil on süsteemid juba korras, meil pole suuri muudatusi töötajate arvus ja palgafondis olnud. On olnud vaid klubi arengust tulenevalt tõusud palgafondis, kuid see on loomulik kasv. Jalgpall on paremas olukorras teistega võrreldes, jalgpalliliidul ja  UEFAl on nõuded suuremad ja litsentsi ei anta, kui kriteeriumeid pole täidetud. Profimängijad ja palgad on suur osa sellest ja meist on see mööda läinud. Kindlasti on ka meil punkte, mida me jälgime, kuid suurt paanikat meil küll pole. Sattusin hiljuti ka ühte maksuameti saadet kuulama, kus nad ütlesid ise ka, et jalgpalli seis on teistega võrreldes väga hea.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.