10. detsember 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Vajame kliimamuutusega võitluses pardale finantssektorit

Võitluses kliimamuutusega on ühed meie võimsamatest relvadest Euroopa ja maailma kapitaliturud, kuid samas on need ka kõige enam tähelepanuta jäetud, arvab Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Valdis Dombrovskis  Foto: Reuters/Scanpix

Põhja- ja Baltimaades on palju näiteid sellest, et ollakse kliimamuutusega võitlemisel esirinnas. Rootsi, Soome ja Läti on Euroopa esikolmikus taastuvenergeetika osakaalu poolest energiatarbimises, Taani, Eesti ja Leedu ei jää kaugele maha.

Alles hiljuti andis see regioon vihjeid, milline võiks madalsüsiniku tulevik välja näha. Võtame näiteks 23. oktoobri, mis oli tuuline päev. Sel päeval toodeti 22,7 protsenti kogu Euroopa elektrist tuule abil, sealjuures olid Taani, Rootsi ja Leedu tootjate esikümnes. Või septembrikuu, kui 45 protsenti Norras müüdud uutest autodest olid elektriautod, millega püstitati uus maailmarekord.

Selline edulugu tuleb skaleerida üle Euroopa ja üle kogu maailma. See aga nõuab investeeringuid. Vajame suuremahulisi investeeringuid energeetikasse, maa- ja linnapiirkondadesse, infrastruktuuri, tootmisesse. Arvestuslikult vajaks Euroopa Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks 180 miljardit eurot iga-aastaseid investeeringuid.

Et see juhtuks, tuleb finantssektor täiel määral kaasata. Osa saame teha avaliku rahaga, aga kaugeltki mitte kõike. Finantssektor on tegelikult puuduv lüli: ilma selleta ei saa me kliimamuutust tulemuslikult käsile võtta. Ja poliitikakujundajad peavad neile andma õiged tööriistad.

Kolm ettepanekut finantssektori jaoks

Seepärast oleme koostanud säästva rahastamise tegevuskava. Esiteks, ergutada panku ja teisi turuosalisi suunama oma kapitali rohelisematesse projektidesse. Teiseks, kohustada finantside suunajaid näitama, kuidas nad integreerivad säästvust oma investeeringutesse või konsultatsioonidesse. Kolmas ettepanek räägib tööriistadest, mis antakse investoritele mõõtmaks finantstoote süsinikujälge.

Euroopa Liit on süsinikheiteid võrreldes 1990. aastaga vähendanud 22 protsenti. Meil on paigas hulk poliitikaid, et minna palju kaugemale ja vähendada 2030. aastaks emissiooni vähemalt 40 protsenti, mis on meie Pariisi kliimaleppe eesmärk. Need ettepanekud aitavad investeeringutel voolata meie majanduse süsiniku jalajälje vähendamisse. Kutsun üles Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Parlamenti menetlema neid kolme ettepanekut kiiresti, praeguse poliitilise mandaadi ajal.

Allikas: Nordic Investment Banki väljaanne.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt