Eelarve kärpimine pole ainus lahendus

Kuidas saaks eurotsooni toimima nii, et hädas riikidel nagu Kreeka, Portugal ja Iirimaa oleks võimalik otse võlakirjaturult laenata jõukohase hinnaga ning finantseerida oma vajadusi ilma IMFi või Euroopa abita?

Kui kulusid on rohkem kui tulusid, tuleb üle vaadata need kohad, kus rihma saaks veelgi koomale tõmmata. Aga isegi kui eelarve puudujääk on vähenenud, on see ikkagi puudujääk ning koorem riigisektorile. Võimekus oma võlga tasuda sõltub riigi majanduse suurusest – mida suurem SKP, seda kõrgemat tulu võib riik saada maksude näol.

IMFi viimaste prognoosidele järgi, mis avaldati esmaspäeval, ootab nüüd Kreeka majandust 3,0% langus sel aastal ja Portugaligi majandus kahaneb nii käesoleval kui ka järgmisel aastal. IMF ei oota Iiri majandusele kasvu selleks aastaks ning jääb skeptiliseks ka järgmise aasta suhtes.

Kärpimise probleem on selles, et see võib küll rahustada võlakirjainvestoreid, et valitsus tegeleb probleemiga, mis omakorda võib kaasa tuua riigivõlakirjade intresside langemise. Kuid kärped võivad kaasa tuua ka tarbijate ja ettevõtete ettevaatlikkuse, mis vähendaksid töötasu ja tulu saamise väljavaateid.

Suurbritannia valitsus on suutnud hästi juhtida enda eelarvepoliitikat erinevalt nende riikide omast, millede fiskaalrusud hulbivad kaugemal eurotsooni kallastel. Vaatamata Inglismaa kasinusmeetmetele, on kärpimine nõrgestanud majanduse kasvu. Vastavalt IMFile, kasvab Suurbritannia majandus 1,7% sel aastal ning jääb selgelt maha USAst, mis prognooside kohaselt kasvab 2,8% ja ei ole veel enda eelarvedefitsiiti piirama hakanud.

Inglismaa eeliseks on see, et ta pole eurotsooni astunud. Sterling annab palju rohkem võimalusi ekspordi elavdamiseks kui euro. Ekspordi elavdamiseks saab naela devalveerida, eurot aga mitte.

Iirimaa, Kreeka ja Portugali üheks kasvusektoriks oleks eksport. Portugali peaminister José Sócrates ütles möödunud nädalal, et eksport peaks moodustama Portugali SKPst üle 30%.

Sellises olukorras jääb kahtlaseks, kuidas Portugal suudab oma eksporti edendada nii, et see aitaks neil probleemidest välja tulla. Portugali majandus on olnud üks aeglaseima kasvuga majandusi eurotsoonis.

Eurotsoonis ei ole räägitud kasvustrateegiatest neile kolmele haigele, kellel seisab ees pikk kodune ravi. Euroopa Keskpanga monetaarpoliitika ei anna just eriti palju võimalusi haigetel riikidel  end ravida. Kuid ilma kasvuta, võlaprobleemid jäävad.