• OMX Baltic−0,07268,75
  • OMX Riga−1,24913,47
  • OMX Tallinn−0,041 742,16
  • OMX Vilnius−0,32996,34
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,388 167,37
  • Nikkei 225−0,9339 225,56
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,34
  • OMX Baltic−0,07268,75
  • OMX Riga−1,24913,47
  • OMX Tallinn−0,041 742,16
  • OMX Vilnius−0,32996,34
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,388 167,37
  • Nikkei 225−0,9339 225,56
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,34
  • 18.05.14, 09:16

Keskkonnatasudel kolm põhjust

Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine ning keskkonnatasu ei ole vaid fiskaalne instrument, selgitab keskkonnaministeeriumi keskkonnatasude büroo nõunik Aire Rihe.
Kahtlemata vajame me hinnangut selle kohta, kas ja kuidas põlevkivitööstus toob tulu ühiskonnale. Kuid peame teadma sedagi, missugused on õlitootmisega seotud keskkonnamõjud, kulud ühiskonnale ja aastakümnete pärast Eestile jääv pärand. Põlevkivi arengukavas 2016-2020 tuleb kahte kaalukaussi hinnata ning põlevkivi kasutamise suunamise üle otsustades võtta arvesse kõiki tagajärgi.
9. mai Äripäevas ilmunud arvamusloos tõi Maailma Energeetika Nõukogu Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm kokkuvõtvalt välja selle, missugused on Eestis põlevkivitööstuse väliskulude hindamise probleemid ja praegune seis. Samas esitas ta ühe levinud ja eksliku arusaama, et keskkonnatasu seisneb vaid väliskulude kompenseerimises ning kuna väliskulude hindamine vajab arendamist, on keskkonnatasu vaid fiskaalne instrument.
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine, see on ainult üks osa keskkonnatasude ülesandest. Keskkonnatasude roll koosneb kokkuvõtlikult öeldes vähemalt kolmest komponendist.
Esiteks peavad keskkonnatasud korvama otsese ja kaudse kahju, mida konkreetne tegevus tekitab inimestele (nt kaevandamisest põhjustatud mürast, tolmust, vibratsioonist tekitatud tervisekahju heastamine või kaevandamisega seotud ebamugavuse talumine) või loodusele.
Teiseks tuleb silmas pidada, et loodusvara kasutamise korral ei kasutata mitte tasuta asja või hüve ega ka kellegi eraomanduses olevat väärtust, vaid võetakse kasutusse riigile, s.t kõigile maksumaksjaile kuuluv vara. Keskkonnatasu sisaldab hinda ka selle eest. Taastumatu varu kasutamisega võetakse muuhulgas järgmistelt põlvkondadelt võimalus sellelt maavaralt tulu teenida ja sedagi peab keskkonnatasu peegeldama.
Eesti on valinud tee, et me maksustame vähem seda, mida ühiskonnas rohkem näha tahame (s.t tööd), ning rohkem seda, mida vähem näha tahame (s.t saastamist). Keskkonnatasud peavad sedagi põhimõtet selgelt väljendama. Samuti on keskkonnatasude roll suunata ettevõtjaid taastumatu vara kasutamisel efektiivselt ja kokkuhoidlikult majandama.

Seotud lood

Arvamused
  • 11.05.14, 13:43
Keskkonnatasud põhinegu tegelikel kuludel
Keskkonnatasude määramisel lähtutakse Eestis eeldusest, et keskkonnakulud ületavad igal juhul majandusse antud panuse. See eeldus on aga eksitav. Väliskulude määramiseks on vaja teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid tegelikel kuludel ja keskkonnamõjudel, kirjutab Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele