Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskkonnatasudel kolm põhjust
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine ning keskkonnatasu ei ole vaid fiskaalne instrument, selgitab keskkonnaministeeriumi keskkonnatasude büroo nõunik Aire Rihe.
Kahtlemata vajame me hinnangut selle kohta, kas ja kuidas põlevkivitööstus toob tulu ühiskonnale. Kuid peame teadma sedagi, missugused on õlitootmisega seotud keskkonnamõjud, kulud ühiskonnale ja aastakümnete pärast Eestile jääv pärand. Põlevkivi arengukavas 2016-2020 tuleb kahte kaalukaussi hinnata ning põlevkivi kasutamise suunamise üle otsustades võtta arvesse kõiki tagajärgi.
9. mai Äripäevas ilmunud
arvamusloos tõi Maailma Energeetika Nõukogu Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm kokkuvõtvalt välja selle, missugused on Eestis põlevkivitööstuse väliskulude hindamise probleemid ja praegune seis. Samas esitas ta ühe levinud ja eksliku arusaama, et keskkonnatasu seisneb vaid väliskulude kompenseerimises ning kuna väliskulude hindamine vajab arendamist, on keskkonnatasu vaid fiskaalne instrument.
Eesti keskkonnatasude roll ei ole pelgalt väliskulude kompenseerimine, see on ainult üks osa keskkonnatasude ülesandest. Keskkonnatasude roll koosneb kokkuvõtlikult öeldes vähemalt kolmest komponendist.
Esiteks peavad keskkonnatasud korvama otsese ja kaudse kahju, mida konkreetne tegevus tekitab inimestele (nt kaevandamisest põhjustatud mürast, tolmust, vibratsioonist tekitatud tervisekahju heastamine või kaevandamisega seotud ebamugavuse talumine) või loodusele.
Teiseks tuleb silmas pidada, et loodusvara kasutamise korral ei kasutata mitte tasuta asja või hüve ega ka kellegi eraomanduses olevat väärtust, vaid võetakse kasutusse riigile, s.t kõigile maksumaksjaile kuuluv vara. Keskkonnatasu sisaldab hinda ka selle eest. Taastumatu varu kasutamisega võetakse muuhulgas järgmistelt põlvkondadelt võimalus sellelt maavaralt tulu teenida ja sedagi peab keskkonnatasu peegeldama.
Eesti on valinud tee, et me maksustame vähem seda, mida ühiskonnas rohkem näha tahame (s.t tööd), ning rohkem seda, mida vähem näha tahame (s.t saastamist). Keskkonnatasud peavad sedagi põhimõtet selgelt väljendama. Samuti on keskkonnatasude roll suunata ettevõtjaid taastumatu vara kasutamisel efektiivselt ja kokkuhoidlikult majandama.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.