Unustage maksuerisused

Äripäev • 11. oktoober • 3 min
Jaga lugu:

Maksuerisuste loomine seab sektorid ebavõrdsesse seisu ning suurendab pettuste ohtu, omamata seejuures üleüldist majanduslikku positiivset mõju.

Hotellide ja restoranide liidu ning konjunktuuriinstituudi valmistatud uuringust selgus, et majutusettevõtjate jaoks on ülioluline säilitada vähendatud 9protsendiline käibemaksumäär majutusettevõetele. Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa pakkus eile Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et käibemaksumäära tuleks alandada ka tööjõumahukale ja suure maksukoormusega toitlustussektorile.

Äripäev ei poolda täiendavate maksuerisuste loomist ning on jätkuvalt seisukohal, et need on õigustatud ainult siis, kui soodustatakse otseselt majanduskasvu ja tõstetakse Eesti konkurentsivõimet. Ühe sektori eelistamine teisele pole kindlasti see, mida Äripäev toetaks ning majanduse elavdamiseks võiks sel juhul kaaluda maksuleevendust sektoriüleselt ja kõigile.

Nagu Äripäev juba paar aastat tagasi avaldatud juhtkirjas “Maksuerisust õigustab vaid majanduskasvu toetamine” kartis, toob üks erand kaasa järgmise ning lõpuks üritab iga huvigrupp teiste eeskujul endale midagi soodsat välja kaubelda. Eilehommikune Loodmaa jutt Äripäeva raadios ainult süvendab seda kartust – kui majutusasutustele kehtib juba soodusmäär, anname toitlustusele ka. Tekib küsimus, et kui käibemaksuerandit Loodmaa ettepaneku kohaselt laiendada, siis millisele “väga olulisele” sektorile küsitakse seda järgmisena.

Olulisus küsitav

Enne maksuerisuse küsimist ja ka andmist tuleb mõelda, kas see soodustab majanduskasvu ja konkurentsivõimet tervikuna. Eri valdkondadele soodustuste tegemine muudab kokkuvõttes süsteemi keerulisemaks ning pärsib tõenäoliselt seeläbi ka maksude laekumist.

Hea näide erisuste negatiivsest mõjust on tulumaksuvaba miinimumi astmeliseks muutmine ehk ametis oleva valitsuse tehtud erisusest sõltuvalt sissetulekutest. Tekkinud segadust iseloomustab fakt, et maksuameti andmetel on tänaseks oma maksueelarve lõhki ajanud 60 000 inimest, mis tähendab, et nendelt inimestelt peab riik maksude kättesaamiseks hakkama raha tagasi küsima ning nende kättesaamine ei pruugi olla üldse kindel. Segasem ja pikema vinnaga maksulaekumine ei aita aga kuidagi kaasa meie konkurentsivõime kasvule.

Käibemaksuerisuste puhul pole samuti kindel, et need oma eesmärki täidaksid. Näiteks ei pruugi käibemaksu alandamine kajastuda automaatselt ka turule jõudvate toodete hinnas ega väheneda käibemaksupettuste hulka. Hinna paigale jäämine nulliks aga erisusetaotlejate põhiargumendi konkurentsivõime kasvust eri liiki tarbijate hulgas, sest lõppkliendi jaoks ei muutu midagi.

Viimaks suurendab aga igasuguste erisuste loomine pettuste hulka ning lobistamist huvigruppide kasuks. See oht on piisavalt suur, et kaitsepolitseiamet on oma viimases aastaraamatus pidanud vajalikuks piirata varjatud ning ebakohast lobistamist ning suurendada otsustamise läbipaistvust. Näiteks Saksamaal eksisteerib selle eesmärgi täitmiseks parlamendi juures juba aastast 1972 lobiregister. Maksuerisuse vajadust võivad erinevad sektorid põhjendada küll argumendiga, et enamikus Euroopa riikides see kehtib, kuid nende toomisel Eestisse tuleb arvesse võtta ka siinseid ohtusid ning puudujääke võrreldes argumentides sisalduvate riikidega.

Selleks, et võidaks majandus tervikuna, tuleks võitjate paati asetada kõik sektorid ehk alandada maksukoormust tervikuna, mitte tekitada sektorite vahel paksu verd.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt