Erakondadel on palju lubadusi, aga vähe katet

Rahandusministeerium avaldas eile riigikogu valimistel osalevate erakondade valimisplatvormide eelarvemõju analüüsi, pannes valimislubadustele hinnalipikud külge. Tegu on ligi aasta aega kestnud põhjaliku tööga. Tõsi, paljusid lubadusi ei olnud võimalik hinnata, sest nad olid sõnastatud stiilis „Seisame selle eest, et…“, „Kaalume…“, „Toetame…“ ja polnud selge, mis on need konkreetsed tegevused, mida toetatakse või mille eest seistakse. Kuid suure pildi annab analüüs küll.

Äripäeva hinnangul on hea, et rahandusministeerium erapooletut mõjuanalüüsi koostab, sest see aitab valijatel erakondade lubaduste sisu paremini hinnata ning langetada valimistel teadlikum otsus. Samuti aitab see tõsta avaliku debati kvaliteeti. Lubaduste kaalumine eurodes annab neile uue mõõtme ja aitab lubajatel maa peal püsida.

Muidugi ei pea iga inimene rahandusministeeriumi kodulehelt Exceli tabeleid alla tõmbama ja neid üksipulgi analüüsima. Selle töö teeb ära ajakirjandus. Küll aga tasuks valimislubaduste hindadega tutvust teha ja nendest järeldused teha.

On muret tekitav, et kui valimislubadusi oli erakondadel kokku 3100, siis reaalselt hinnatavaid katteallikaid pakuti välja vaid 18. Vabaerakonnal oli neid enim – seitse, samas kui teistel vaid üks-kaks ja Keskerakonnal mitte ühtegi. Samuti on kahju, et Elurikkuse Erakonna, eriti aga Reformierakonna kui parlamendierakonna programm on nii ümmargune, et spetsialistidel oli neid raskem hinnata. Sotside programmis oli reaalselt hinnatavaid lubadusi enim.

Samas on selge, et lubaduste täide viimise maht sõltub koalitsiooniläbirääkimiste tulemustest, mistõttu erakonnad ei tahtnudki liiga konkreetsed olla, et mitte vähendada oma läbirääkimisruumi. Kuid valijale on rohkem konkreetsust parem, sest siis saab ta teada lubaduste hinna.

Lisaks on erakonnad andnud hulga lubadusi, mis on tegelikult juba töös. Kõige rohkem oli selliseid Isamaa, Reformierakonna ja sotside programmis, kõige vähem Elurikkusel.

Kõige suurema kuluga lubadused puudutasid pensionitõusu, maanteede ehitust, tulumaksumuudatusi maksuvaba tulu osas, õpetajate palgatõusu, hoolduskoormuse vähendamist, teadus- ja arendustegevust ja tervishoiukulude kasvu. Paljud neist sisalduvad enamiku erakondade programmides, mis lihtsustab koalitsioonilepingu sõlmimist. Kokkuleppele tuleb jõuda pigem lubaduse täide viimise mahus. Näiteks Reformierakonna pensionitõusu kava läheks nelja aastaga maksma kokku 616 miljonit, sotsidel 737 miljonit, Keskerakonnal 852 miljonit ja EKRE-l 1,37 miljardit eurot.

EKRE paistab silma kõige kallimate lubaduste poolest. Näiteks oleks EKRE plaani – vähendada käibemaksu 15 protsendile – negatiivne mõju eelarvepositsioonile 570 miljonit eurot. Detailidesse laskumata peab märkima, et mõni EKRE lubadus on rahandusministeeriumi hinnangul teostamatu või vastuolus Euroopa Liidu direktiividega, näiteks ravimite, puuetega inimeste abivahendite ja mahetoodangu käibemaksust vabastamine.

„Mõni lind on liiga raske, et õhku tõusta. Enamik linde ei koorugi, valdav osa lubadustest koalitsioonileppesse ei jõuagi,“ märkis uuringut tutvustanud rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu tabavalt.

Kuid nendel, mis jõuavad, on nüüd hinnasilt peal.