Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab pärast Weberit?

    Alles eelmisel esmaspäeval rääkis Ragnar Nurkse mälestusloengute raames Eesti Pangas loenguga esinenud Deutsche Bundesbanki president professor Axel Weber euro võimalustest ja eesseisvatest väljakutsetest. Loeng oli igati Saksamaa LV keskpanga presidendi ja Euroopa Keskpanga võimaliku tulevase presidendi vääriline.

    Miski ei andnud vähimatki märki järgnevatest sündmustest, kirjutab tänases Äripäevas peaministri nõunik Kalev Kukk.
    Vaevalt 24 tundi hiljem teavitas Axel Weber Bundesbanki juhatust oma otsusest jääda kõrvale ametlikult veel mittealanud võidujooksust 31. oktoobril vabanevale Euroopa Keskpanga presidendi ametikohale ja ühtlasi loobumisest kandideerida Bundesbanki presidendiks teiseks ametiajaks. Kõrvalt vaadatuna näisid Weberi šansid lausa hiilgavaina, pealegi tundus olevat mõeldamatu, et Saksamaa, kes viimase kriisi ohjeldamisel oli mänginud Euroopas võtmerolli, jäänuks pärast prantslase Jean-Claude Trichet lahkumist tühjade pihkudega. Euroopa Keskpanga järgmise presidendi koht oli Saksamaa jaoks rohkem kui prestiiži küsimus. Seda enam, et Weberi seljataga seisis kaljukindlalt liidukantsler Angela Merkel isiklikult.Kuigi Axel Weber oli juba rohkem kui aasta jagu endale kuuma sütt pea peale kogunud, tuli tema kõrvale astumine laiema avalikkuse ja majandusringkondade jaoks nagu välk selgest taevast. Saksamaa neljapäevastes, reedestes ja laupäevastes suurtes päevalehtedes oli Weberi teema samaväärne Mubaraki võimult lahkumisega Egiptuses.
    Axel Weberi „taandamine“ oli saanud täishoo sisse hetkest, kui ta eelmise aasta mais astus kompromissitult vastu Euroopa Keskpanga otsusele hakata järelturult ostma Iirimaa, Kreeka ja Portugali riigivõlakirju ning sellega nende eelarvedefitsiiti kaudselt rahastama. Pehmelt öeldes oli see otsus karjuvas vastuolus Saksamaa rohkem kui 60aastaste rahapoliitiliste põhimõtetega. Vaikiv nõustumine selle otsusega oli Weberi poolt välistatud. Avaliku vastandumisega Euroopa Keskpanga otsusele oli ta juba siis sillad enda järel põletanud. Ta tõugati sisuliselt Trichet kõrvalt pingiservale.
    Axel Weber, kes oli 2004. aastal ootamatult tõusnud Kölni Ülikooli professori toolilt vähemalt kaheksaks aastaks Bundesbanki presidendi ametisse, oli rahapoliitikas tuntud hardlinerina selle sõna kõige paremas mõttes. Eurot tarbiva Lõuna-Euroopa jaoks muutus ta seevastu üha sobimatumaks.
    Axel Weberil polnud mõtet ka jätkata Euroopa Keskpangas ignoreeritava Saksamaa keskpanga presidendina, mistõttu ta otsustas järgmise sammuna sellelt kohalt lahkuda juba 30. aprillil, s.o aasta enne tähtaja kukkumist.Kui vaadata tagasi, siis midagi sarnast, kuigi tollal puhtalt siseriiklikult ajendatuna, on Saksamaal kord juba juhtunud. 1991. aastal astus Bundesbanki presidendi ametist tagasi Karl Otto Pöhl, kelle südametunnistus ja vastutustunne ei lubanud tal Saksamaade taasühinemisel minna kaasa tollase liidukantsleri Helmut Kohli tühja DDR-i marga poliitilise revalveerimisega D-margaks, mis tõi endaga kaasa n.ö palgašoki ja muutis uute liidumaade niigi viletsa majanduse tööjõuhinna plahvatusliku tõstmisega üleöö täielikult konkurentsivõimetuks. Teisalt on Weberi lahkumises palju sarnasust eelmise Saksamaa liidupresidendi Horst Köhleri (kes on muide samuti erakordselt kõrgelt hinnatud rahandusekspert) emotsioonidest ajendatud mullusuvise tagasiastumisega, mis pani Saksamaa rääkima muuhulgas järjekordsest „Köhleri-tegemisest“.
    Päris kindlasti on seekordses võidujooksus Euroopa Keskpanga presidendi ametikohale sakslased nüüd mängust väljas. Vähegi arvestatavad mehed on liiga Weberi nägu. Kui tõsine mõra löödi sellega inflatsioonivastasesse rindesse selle käilakuju areenilt lahkumisega, on vara öelda. Päris kindlasti viis see põhimõttelise lõhe süvenemisele Euroopa rahapoliitikas.
    Saksamaa ja Bundesbank tulevad sellest ilmselt ilma suuremate kaotusteta välja, kui jätta siinkohal kõrvale Axel Weberiga isiklikult juhtunu. Bundesbanki järgmise presidendi ja seega ka Euroopa Keskpanga nõukogu liikme kohale on tõenäolisim kandidaat 2006. aastal pangast endast Angela Merkeli majandusnõunikuks tulnud saksa pakkumispoolse majanduskoolkonna selgepiiriline esindaja Jens Weidmann, kelles nähakse mantlipärijat Bundesbanki üle-eelmisele ja Euroopa Keskpanga eelmisele „peaökonomistile“ legendaarsele Otmar Issingule.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
ExxonMobile ja Chevroni tulud põrutavad allamäge
Naftahiiglased Chevron (CVX) ja ExxonMobil (XOM) teatasid esimese kvartali kasumite langusest, mida mõjutasid madalamad maagaasi hinnad ja väiksemad rafineerimise marginaalid.
Naftahiiglased Chevron (CVX) ja ExxonMobil (XOM) teatasid esimese kvartali kasumite langusest, mida mõjutasid madalamad maagaasi hinnad ja väiksemad rafineerimise marginaalid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.