Matemaatikud lähevad järjest enam moodi¹

2014. aastal linastus menufilm “Imitation Game” ning alles hiljuti, 2017. aasta alguses kinolinadele jõudnud NASA naismatemaatikutest pajatav film “Hidden Figures”. Seda ei saa imeks panna – kõikvõimalikest andmetest tulvil maailmas orienteerumine ning parimate lahenduste leidmine eeldab võimet tabada olulisemat, võimet näha seaduspärasusi (nn mustreid) ning teha üldistusi, st luua formaalseid mudeleid. Viimaste abil on aga võimalik seletada kuitahes keerulisi nähtusi. Selleks võimelised – matemaatilise mõtlemisega – inimesed on juba praegu, aga veelgi enam tulevikus kõrgelt hinnatud ja hästi tasustatud. Jah, just tänapäeva ülikoolimatemaatika arendab kõiki eelloetletud võimeid.

Matemaatika on muutumas kõikehõlmavaks, leides rakendamist kõikvõimalikes teistes valdkondades. On ju igas valdkonnas omad seaduspärasused, millest praeguseks on teada vaid väike osa.Nii näiteks matemaatiline psühholoogia aitab leida mustreid inimeste käitumises.

 

Jõudsalt edeneb personaalmeditsiin, kus teatud mustrite abil saab patsient teavet oma võimalikest pärilikest haigustest.Matemaatikust finantsanalüütik oskab näha mustreid raha- ja aktsiakurssides, aga ka börsitehingutes. Raha- ja äriprotsesside analüüsimiseks on praeguseks välja kujunenud lausa omaette matemaatika haru – finantsmatemaatika. Tulevikusündmuste tõenäosuse hindamisel on abiks teinegi matemaatika haru – kindlustusmatemaatika.

Ka küberturve põhineb suuresti andmeteadusel ja selle aluseks oleval matemaatikal: küberturbematemaatik näeb mustreid probleemsetes juhtumites. Nende mustrite abil ennetatakse küberrünnakuid ning isegi terrorirünnakuid.

Matemaatika on täna hüppelauaks väga põnevatele erialadele nii humanitaar-, sotsiaal-, loodus- kui ka kunstiainete valdkonnas. Tänapäeva matemaatika on hoopis teistsugune, kui see oli alles paar aastakümmet tagasi; arvutamist – seda teevad arvutid – asendavad järjest enam tegelikul elul põhinevad analüüsid. Matemaatilised analüütikuid aitavad luua nii kasu kui ka kasumit tootvaid platvorme (nt äppe, veebilahendusi), mille andmevoo osa päevast päeva vargsi isegi oleme (näiteks Google’i või Facebooki reklaamid) ning palju muud.

¹. Mood – matemaatiline mõiste – juhusliku suuruse tõenäoseim väärtus (Allikas: Võõrsõnade leksikon)