Jätkusuutlik energia jõuab tulevikus tarbijani merelt

“Pea 200 maailma riiki, sh Euroopa Liit (EL), on liitunud Pariisi kokkuleppega, mis seab eesmärgiks kliima soojenemise pidurdamise. EL on Euroopa rohelise kokkuleppe raames võtnud endale ka eraldi ambitsioonika kohustuse saavutada aastaks 2050 liiduülene kliimaneutraalsus. Võtmefaktoriks nende eesmärkide saavutamisel on üleminek jätkusuutlikule energiasüsteemile, milles taastuvenergia mängib võtmerolli,” tutvustas Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Denks Läänemere energiavõrgu arendamise projekti.

Taastuvenergia tuleviku vaates on suurima potentsiaaliga meretuuleenergia, kuna just meretuule toel tehtav energiapööre oleks tarbijale kõige odavam. Läänemerel on tänu mitmetele soodsatele eeltingimustele meretuuleparkide arengu vallas suur potentsiaal.

Denksi sõnul on selle potentsiaali kasutamiseks otstarbekas luua Läänemere-äärseid riike ning meres paiknevaid ja rajatavaid tuuleparke ühendav mereenergiavõrgustik. See annaks võimaluse panustada kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, turgude senisest suuremasse integreeritusse ja tagada riikide ning regiooni kui terviku varustuskindlus kliimaneutraalsel moel.

“Eesti jaoks on just meretuuleenergia kasutamine kõige jätkusuutlikum ja vastutustundlikum, kuna siin ei ole ühtegi teist nii suure potentsiaaliga taastuvenergia allikat,” lisas ta.

Taastuvenergia tootmispotentsiaal Eesti mereterritooriumil ületab tarbimist kordades - Eesti kõikide aegade tarbimistipp on olnud 1587 megavatti (MW) ning riigi keskmine aastane energia tarbimine koos võrgukadudega on suurusjärgus 8,5 teravatt-tundi (TWh). Võttes arvesse riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke, on oluline kasutada seda potentsiaali maksimaalselt, kuna ühtne mereenergiavõrk seda võimaldab.

Tuuleenergia on Põhjamaade kliimas kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia allikas, kuid kuna maismaal on palju piiranguid seoses tuuleolude, looduskaitseliste piirangute, kaitserajatiste, infrastruktuuri ja elamupiirkondadega, siis meretuulepargid on perspektiivne lahendus taastuvenergia tootmiseks Läänemerel.

“Euroopa Rohelise kokkuleppega seatud kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks peab Euroopa tulevane energiasüsteem toetuma geograafiliselt hajutatud taastuvenergia üha suurenevale osakaalule ning olema piisavalt paindlik, et eri energiakandjaid läbi erinevate süsteemide lõimida. Samal ajal tuleb tagada ressursitõhusus, varustuskindlus, vältida saastet ja elurikkuse kadumist,” selgitas Denks.

Lähtudes EL-i loogikast, kus energia on ühtne siseturu kaup, tuleb olemasolevad ühendused veel paremini omavahel kokku liita, seejuures on oluline ka uute ühenduste planeerimine, rajamine ning kasutusele võtt, et tarbijatel oleks võimalik kasutada odavamat elektrit ning meie tootjad saaksid pakkuda oma energiatoodangut oluliselt suuremale ja laiemale tarbijaskonnale. Läbi selliste võimaluste luuakse eeldus olla osa laiemast Euroopa energiaturust ning -võrgust. Selleks peavad meil aga olemas olema tootmisseadmed, mis on turul konkurentsivõimelised.

“Selleks, et muuta Eesti elektrisüsteem tootmisvõimsustele atraktiivseks ning aidata kaasa Euroopa ja Eesti kliima- kui ka energiapoliitika eesmärkide täitmisele, ongi Elering alustanud rahvusvaheliselt Läänemere avamere energiavõrgu arendamise initsiatiivi (Baltic Offshore Grid Initiative, BOGI) vedamist,” tõi merevõrgu programmi direktor Getlyn Denks välja. “Initsiatiivi eesmärk on arendada maismaa- ja merevõrk üheks tervikuks, et tugevdada riikidevahelisi ühendusi, anda riikidele võimalus arendada avamere taastuvenergia tootmist ning tagada merel toodetud energia jõudmine Eesti tarbijateni. Loodav võrk on tootmise eeltingimuseks, tuuleparke arendavad arendajad, kes liituvad võrguga läbi oksjonimehhanismi,” lisas Denks.

Merevõrgu programmi direktori sõnul on Euroopa Liit olnud kliimapoliitikas teerajaja ja Läänemere äärsete riikide energiasüsteemide arengus on taastuvenergia mänginud olulist rolli. EL on otsustanud edendada taastuvenergia arendamist läbi Euroopa rohelise kokkuleppe ja turgude ühendamise, lõppeesmärgiga edendada ressursside tõhusat kasutamist, et saavutada 2050. aastal EL-i ülene kliimaneutraalsus. Eesti on läbi riiklike arengudokumentide, mis reguleerivad kliima- ja energiapoliitika valdkondasid (nagu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030, Eesti 2035 jt) võtnud endale mitmeid valdkondlikke ambitsioonikaid eesmärke.

“Läänemerel on tuuleenergeetikal suur potentsiaal (hinnanguliselt üle 90GW) tänu paljudele soodsatele tingimustele nagu madalad veed, tugevad tuuled ja lühikesed vahemaad kallasteni. Suurema tootmisvõimsuse ja rohkemate täiskoormustundidega seadmed võrreldes maismaal tuuleenergia tootmisseadmetega on oluliselt kahandamas meretuulest energiatootmise kulusid. Saavutatud säästu tõttu on Euroopas rajamisel ka esimesed toetusi mittesaavad meretuulepargid. Seega just meretuulest toodetud energia abil tehtav energiapööre oleks tarbijale kõige odavam. Nüüd on õige aeg investeeringuteks, innovatsiooniks ja tehnoloogiate parendamiseks, et võimaldada avamerel taastuvenergia tootmise ühendamist ja ülekannet,” rääkis Denks.

Mereenergiavõrk on üks selline lahendus: uuenduslik ja tõhus viis avamere tuuleparkide toodangu ja erinevate turgude ühendamiseks. Ühenduste loomise abil võimaldaks Läänemere energiavõrk suurendada ülekandesüsteemide stabiilsust ja võimaldada regioonis veel tugevamat elektriturgude integreeritust, energiaga varustuskindlust, vähendada energia ülekande ja tootmisega seotud piirangute probleeme ning tagada optimaalne infrastruktuuri kasutusaste. Seega on meretuuleenergia taastuvenergia tuleviku jaoks ülioluline.

Denks märkis, et juba täna on elektrienergia hulgihinnad madalamad neis liikmesriikides, kus taastuvenergiat laialdaselt toodetakse. Tänaseks on riiklikel toetusmeetmetel koos võistupakkumiste ja kasutuselevõtu eesmärkidega olnud oluline roll taastuvenergia tehnoloogia arendamisel ja laiemal kasutuselevõtul ning seotud kulude vähendamisel. Eesmärk on merevõrk luua nii, et sellest oleks kõige suurem tulu ühiskonnale nii sotsiaalmajanduslikult kui ka taastuvenergia ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise vaatenurgast.

Kuna Läänemere regiooni ühtne mereenergiavõrk on veel arendamisel ning ka selle esimene pilootprojekt ehk Eesti-Läti riikide ühisprojekti nimega ELWIND (tuleneb sõnadest „Estonia“, „Latvia“ ja „Wind energy“ ehk Eesti-Läti tuuleenergia) on strateegilises arendusfaasis, siis täpsem mõju energia hinnale regioonis on hetkel veel analüüsimisel. Samas kui rajati esimene avamere tuulepark 1991. aastal Taani lõunaranniku lähedale Vindebysse, siis uskusid vähesed, et tegemist on millegi enamaga kui üksnes näidisprojektiga. 30 aastat hiljem on avamere tuuleenergia tehnoloogia välja arendatud ja laialdaselt kasutusel ning tagab energiavarustuse miljonitele inimestele kogu maailmas. Uute rajatiste kasutustegur on suur ja viimase kümne aasta jooksul on kulud pidevalt vähenenud - kusjuures avamerel toodetud taastuvenergia tehnoloogia on väga konkurentsivõimeline fossiilkütustel põhineva tehnoloogiaga, olles sageli odavamgi.

Merel taastuvenergeetika arendamisega täna on Eestis juba algust tehtud nii era- kui avalikus sektoris. “Mitu töötajat või ametikohta selleks järgnevatel aastatel luuakse, on hetkel keeruline ennustada. Kuid kui mõelda kasvõi Eesti-Läti ELWIND projektile, mis arendab Läänemeres taastuvenergeetikat, siis valdkondi, mida see tööhõive mõttes hõlmab, on nii infotehnoloogiast, transpordist, finantssektorist, ehitusest, õigussektorist, logistikast, metallurgiast, energeetikast kui ka paljudest teistest erinevatest eluvaldkondadest nii Eestis ja ka Eestist väljapoole. Eestis ei ole hetkel merendussektor, eriti just mere-energeetika sektor tugev, seega tuulepargi loomine loob ka vajaduse sellega seotud töökohtade loomiseks. Ja need töökohad paljuski tekivad mitte Tallinna, vaid saartele, rannikule,” rääkis Denks võimalikest uutest töökohtadest.