Artikkel
  • Nõudlik klient suunab Eesti Energia parimate lahendusteni

    Mis on ühist IT-l, inseneerial ja andmepõhisel juhtimisel? Eesti Energias seob neid see, et kõik nende valdkondade eksperdid töötavad süsinikuneutraalse elektritootmise ja kliendile mugavate ja kasulike energialahenduste pakkumise nimel.

    Kõige enam kõnetab Eesti Energia töötajaid võimalus teha suure mõjuga põnevat ja vastutusrikast tööd. Nii arendatakse arveldussüsteeme või töötatakse välja tarkvarasüsteeme, mis märkavad võimalikke elektrikatkestusi enne, kui need isegi juhtuda jõuavad.
    Põnevaks väljakutseks IT ja inseneride tiimile on elektrilaadijate taristu Enefit Volt, mille laiemaks eesmärgiks on sisepõlemismootorite vähendamine.Foto: Eesti Energia
    Üheks põnevamaks väljakutseks IT ja inseneride tiimile on näiteks elektrilaadijate taristu Enefit Volt, mille laiemaks eesmärgiks on sisepõlemismootorite vähendamine, kuna inimestele luuakse paremaid võimalusi elektriautode laadimiseks.
    Arendajate meeskonna ülesandeks on andmeanalüüsi põhjal luua targad lahendused ja kaardistada kliendi kasutusharjumused. „Potentsiaal kasutajate plahvatuslikuks kasvuks ning vajadus roheenergia järele on suur. Plaan pole jääda üksnes Eesti piiresse, vaid liikuda tahaks ka teistele turgudele,“ avaldab Enefit Voldi tootejuht Henri Potter.
    Tark laadimine tähendab seda, et auto laadimine ajastatakse odavama hinna järgi. „Klient sisestab parameetrid ja süsteem ise analüüsib elektribörsi odavamaid hindu ning arvutab, millal on parim aeg auto laadima panna,“ selgitab Potter. Ta lisab, et Enefit Volt on pidevas arengus ja hoogsalt uuenemas. „On saadud kooskõlastused, tõestatud projekti toimimist ja olulisust ning nüüd pole muud, kui ainult täistuuridel edasi liikuda!“

    Probleemid lahendatakse enne nende tekkimist

    Hoopis teise valdkonda kuulub tootearendus nimega Netfix. See on rakendus, mille eesmärk on õppida masinõppe abil parandama elektrivõrgu kvaliteeti.
    Netfixi tooteomaniku Kaie Aamisepa sõnul suudame Netfixiga varakult tuvastada võrgu objektide pingeprobleeme ja seeläbi hoida ära voolukatkestusi ja seadmete rikkeid. „Selleks kogume kokku vajalikud mõõteseadmete andmed ja visualiseerime võrgust ülevaate, et võrgutööde planeerijad saaksid teostada vajalikku analüüsi ja tellida parandustöid,“ selgitab Aamisepp. „Meie eesmärk on tagajärgede parandamise asemel tegeleda probleemide ennetamisega. Sellega vähendame riketest põhjustatud kliendipöördumiste arvu ning kulusid nii kliendile kui ka võrgu haldajale.“
    Netfix on rakendus, mille eesmärk on õppida masinõppe abil parandama elektrivõrgu kvaliteeti.Foto: Eesti Energia
    Eesti Energia töötajakogemuse direktor Kadi Piikov ütleb, et selliseid projekte, mis näivad pigem keeruliste IT-arendustena või andmeanalüüsiprojektina, tuleb Eesti Energias ette kogu aeg. „Vajaduse dikteerivad meile kliendid ja tuleviku vajadused,“ selgitab Piikov. „Pole vist rohkem nõudlikumat klienti, kui seda on Eesti Energia klient, kes vähimagi ebamugavuse korral jagab kogemust kogu maailmaga,“ selgitab ta. Teadlikud kliendid ei lase Eesti Energial kunagi mugavustsooni langeda. „Klientide vajadused muutuvad tohutult kiiresti ja me mõistame neid, oleme ise ju kõik samuti moel või teisel Eesti Energia kliendid.“

    Ettevõte on muutumas õhemaks

    Selleks, et kliendi vajadusega kiiresti kaasas käia, on ettevõte juurutamas uut juhtimismudelit, mida enamasti praktiseeritakse agiilsetes ja paindlikes IT-ettevõtetes. „Oleme alustanud teekonda, et muutuda kolme juhtimistasandiga ettevõtteks,“ ütleb Piikov. Arvestades, et täna on Eesti Energias viis juhtimistasandit, on see väga ambitsioonikas plaan. „Aga teisiti ei saa, peame teekonda kliendini märkimisväärselt lühendama ja iga töötaja vastutust suurendama,“ on Piikov veendunud.
    Esimesed sammud õhemaks muutumisel on organisatsioon ka juba astunud. Nii näiteks on töö ümber korraldatud juba äri- ja infotehnoloogiaüksuses, Elektrilevis ja Enefit Connectis. „Muudatused on mõistagi olnud keerulised, kuid need, kes need läbi on teinud, on veendunud, et vanu pikki juhtimisahelaid enam tagasi ei taheta,“ lausub Piikov.
    Eesti Energia juhtide suveakadeemia 2022Foto: Eesti Energia
    Vähem juhtimistasandeid tähendab ka seda, et iga töötaja vastutus ja iseseisvus kasvavad. „Oleme juba täna värbamas selliseid inimesi, kes ei karda võtta vastutust, reageerivad vastavalt olukorrale ning julgevad ise tähtsaid otsuseid teha,“ ütleb Piikov.
    Piikov tuletab meelde, et nende tegevusi mõjutab Eesti Energia strateegiline eesmärk jõuda aastaks 2045 CO₂ vaba tootmiseni, pakkudes kliendile mugavaimat teenust.
    Kui rääkida sellest, mis töötajat Eesti Energiasse tööle asudes ees ootab, siis loetleb Piikov võimalust teha tööd töötajale sobival ajal ja kohas, eneseteostamisel tuginetakse agiilsetele tööpõhimõtetele, usaldusele ja orienteerutakse tulemustele. Vajadusel pakutakse tööasukohta lisaks Eestile veel Baltikumi kontoristes Lätis, Leedus või Poolas. Välisriikides töötab Eesti Energias 248 inimest.

    Tervisekindlus, mis katab ka kallimad kulud

    Selleks, et energiakangelased saaksid oma tervise eest paremini hoolt kanda ning keskenduda leiutamisele, kasvatamisele ja käivitamisele, on Eesti energias loodud võimalus sõlmida tervisekindlustus, mis tagab erinevate raviteenuste kiirema kättesaadavuse ning annab kindlustunde, et kõige kallim vara – tervis – on alati hoitud.
    „Meie tervisekindlustus annab võimaluse pääseda eriarsti vastuvõtule kiiremini, ilma saatekirjata ning kasutada tasulisi raviteenuseid väiksema kuluga,“ selgitab turvalisuse ja töötervishoiu osakonnajuhataja Tamo Vahemets. „Kindlustus hõlmab näiteks hambaravi, ambulatoorse ja haiglaravi, pere- ja erialaarstide visiite, terviseuuringuid ning prillide kompensatsiooni.“ Kindlustussumma töötaja kohta aastas on 3875 eurot.
    Eesti Energia töötajakogemuse direktor Kadi Piikov: "Oleme värbamas selliseid inimesi, kes ei karda võtta vastutust, reageerivad vastavalt olukorrale ning julgevad ise tähtsaid otsuseid teha!"Foto: Eesti Energia
    Loomulikult ei saa ükski ettevõte täna sellisel tasemel toimida ilma hea palga ning motiveerivate lisatasudeta. „Jälgime hoolega palgaturul toimuvat ning hoiame kõikidel ametikohtadel palgad konkurentsivõimelised,“ kinnitab Kadi Piikov.
    Töötaja töötasu kujuneb Eesti Energias põhitöötasust ja personaalsest tulemustasust, mis põhineb töötaja individuaalsel panusel ja saavutatud tulemustel. Sel kujul saab iga tegija kujundada ja mõjutada oma tulemustasu osakaalu. „Kord aastas makstav tulemustasu eeldab vähemalt 4 kuud töötamist esimesel kalendriaastal, kontserni üldiste eesmärkide ja isiklike eesmärkide täitmist. Heade tulemuste saavutamisel moodustab tulemustasu julgelt kahe- või kolmekordse töötaja põhitöötasu,“ kinnitab Piikov seistele kogemustele tuginedes.
    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Ühel väikeettevõtete universaalteenuse murel puudub endiselt lahendus
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsiindeks lõpetas septembrikuu langusega
Balti aktsiaindeks sulgus täna 0,3% miinuses. Septembris on Balti aktsiaindeks taandunud 6,15%. Tallinna börs langes enim septembri algusest 7,08%, mis suuresti tiris ka Balti indeksi alla.
Balti aktsiaindeks sulgus täna 0,3% miinuses. Septembris on Balti aktsiaindeks taandunud 6,15%. Tallinna börs langes enim septembri algusest 7,08%, mis suuresti tiris ka Balti indeksi alla.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kaitseväe luurekeskuse ülem: Venemaa saab tõenäoliselt 350 000 sõdurit kokku
Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Olulisemad lood

Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.