Kunstnik otsib mäned?eri

Artikkel

- Uudised
- 14. aprill 1998 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kunstnik otsib mäned?eri
Eesti ühe nimekaima kunstniku Jüri Arraku sõnul ei ole ta loomult ärimees ega organiseerija.
Et oma loomingut müüa, peaksin ise ringi sebima ja arvukate ringkondadega suhtlema, kuid selline organiseerimine ei sobi mulle. Lisaks raiskab võimaliku ostjaskonna leidmine ja ärisuhete loomine hulgaliselt väärtuslikku aega, ütleb Arrak.
Arrak on veendunud, et nii poliitikud kui ärimehed ostaksid meelsasti väärtuslikku kunsti, kuid nad ei oska veel hinnata kunsti investeerimist. Paljud ei tea, mida osta või kui palju selle eest maksta. Siin tuleksidki appi kunstikaupmehed, kes oskavad soovitada nii kunsti kui õiget hinda.
Ausad ja asjatundlikud kunstikaupmehed on Arraku sõnul Eestis olemas, kuid nad on vaja üles leida. Arrak lisab, et ausus on esmane kriteerium, mille kunstnik kunstikaupmehele seab. «Olen näinud igasugu tegelasi, kes püüavad õilsa eesmärgi nimel kunstnike loomingut müüa, kuid hiljem osutuvad nad lihtsalt petisteks,» ütleb Arrak.
«Tean juhuseid, kui vahendaja tahtis kunsti müügil vahelt teenida kuni sada protsenti. Õnneks on need üksikud juhtumid, Eesti on väga väike ja sedalaadi inetused tulevad päevavalgele,» lisab Arrak.
Arrak ütleb, et osaliselt aitavad loomingut müüa ka galeriid, kuid see osa on siiski väga väike.
Kunstnik võib ju galeriis oma näituse avada ja oma tuttavaid avapäeval ?ampanjaga kostitada, kuid see on ka kõik.
Pärast seda jääb galerist nagu ämblik saali istuma ja ootama, millal üks juhuslik ostja nagu kärbes võrku langeb.
Tunduvalt parem oleks olukord Arraku sõnul siis, kui Eestis oleks oma moodsa kunsti muuseum.
Tallinna filharmoonia direktori Tarmo Leinatamme sõnul on muusika, laulja ja ansambel tavaline kaup, mis vajab hulgi- ja jaekaubandust.
Leinatamm tõdeb, et kerge muusika koha pealt on Eestis kõik korras, kuid klassikalise muusika müügi osas tuleb veel väga palju ära teha.
«Võtame näiteks Maarja-Liis Ilusa, kes saavutas 1996. aasta Eurovisionil viienda koha.
Samal aastal esines Lissabonis Eurovisioni kaheksandal noorte muusikute konkursil seitsmeteistkümneaastane pianist Hanna Heinmaa ja võitis kolmanda koha.
Kui palju on Eestis neid, kellele täna see nimi veel midagi ütleb,» küsib Leinatamm.
Kui Eestis oleks oma klassikalise muusika agentuur, oleks Heinmaa välismaal praegu vähemalt sama kuulus kui Maarja-Liis Ilus, on Leinatamm kindel.
Ta lisab, et nii mõnigi ärimees võiks investeerida klassikalise muusika agentuuri loomisse. Investeerimiseks vajaminev summa küündiks poole miljoni kroonini.
«Suured tegijad, nagu Eri Klas, Arvo Pärt, Neeme Järvi või Tõnu Kaljuste, ajavad ammugi asju välismaiste agentuuride kaudu. Geniaalsed anded löövad läbi ainult mingi piirini, kuid ühel hetkel ei saa sa lihtsalt enam oma asjadega hakkama,» ütleb Leinatamm.
Leinatamm ütleb, et arvud annavad kõige parema pildi Eesti muusikaturul valitsevast olukorrast.
«Levimuusikaga kassete võib julgelt välja anda 10 000 ja need müüakse läbi. Klassikalise muusikaga kassette võib turule tuua kusagil tuhande ringis,» tõdeb Leinatamm.
Hetkel kuum