Intel ? tehnikaajastu dinosaurus

Mikroprotsessor on muutnud seda, kuidas inimkond mõtleb, saanud igapäevaelu osaks ? nähtamatuks, kuid siiski oluliseks osaks.

Tänapäeval istub enamik meist arvuti taga, milles ?tiksub? just Inteli poolt toodetud mikroprotsessor. Selline mikroprotsessor, mille jõudlus on kordades suurem sellest, mida oli vaja inimese kuule toimetamiseks või mis veel 15 aasta eest oli kättesaadav ainult suurtele valitsus- või teadusasutustele.

1968. aastal asutatud Intel tegi esialgu panuse ränil baseeruvatele mälukiipidele ja seda vaatamata asjaolule, et sel ajal oli ränil baseeruv mälu magnetmälust ligi 100 korda kallim. Veidi hiljem tulid Inteli insenerid ideele paigutada erinevate kiipide funktsioonid ühele kiibile ning 1971. aastal nägi ilmavalgust mikroprotsessorite ajastu alustaja ? mudel 4004. Algselt nähti mikroprotsessoreid Intelis kui võimalust müüa rohkem peategevusena toodetavaid mälukiipe, hiljem orientatsioon aga muutus ning nüüdseks varustab Intel arvuti- ja kommunikatsioonitööstust mikrokiipide, trükiplaatide ning erinevate arvutivõrkude ja telekommunikatsiooni valda kuuluvate toodetega.

Kuigi ka maailma esimeseks peetavas personaalarvutis Al-tair oli Inteli protsessor (8080), sai ettevõtte areng tegeliku hoo sisse aastal 1981, mida peetakse ühtlasi aastaks, mil algas personaalarvutite revolutsioon.

Inteli pöörane edu pärineb paljuski seni suurarvutitele orienteerunud ja avatusega mittehiilgava IBMi otsusel kasutada oma esimeses personaalarvutis IBM PC just Inteli protsessorit 8088.

IBM PC tohutu populaarsus ning see, et peagi hakkasid teised tootjad PC-ühilduvaid arvuteid tegema ning kasutasid neis loomulikult Inteli protsessoreid, tegigi ettevõttest hiiglase. Dinosauruse staatuseni jõudnud Intel nautis pikka aega domineerivat turupositsiooni, et mitte öelda monopoli. Alles päris hiljuti on Inteli omadega sarnanevate ühilduvate protsessorite tootjatel, eriti AMD-l, õnnestunud turuosa suhtes Intelile kanna peale astuda. Raske on öelda, kas sundis Intelit takka infotehnoloogia kiire areng või oli Intel ise arengu taganttõukajaks, kuid aastast 1981 on ettevõte pidevalt tõstnud oma protsessorite jõudlust ning paisanud turule üha uusi ja uusi mudeleid. Kuni eelmise aastani neelasid arvutivaimustusest nakatunud alla kõik uued lahendused, mida Intel kontori- ja koduarvutitesse paiskas. Arvutitest vähegi huvituvale inimesele ütlevad Inteli protsessorite mudelite numbrid 286, 386 ja 486 nii mõndagi. Mingil hetkel pidi aga saabuma ka küllastus ning Inteli uus protsessor Pentium 4 (986?) ei suutnud arvutikasutajale enam kardinaalset paranemist jõudluses tuua.

Kasutajad olid rahul ka Inteli varasemate toodetega, sest need olid juba piisavalt head.