Soomlased äratavad Eesti põllumajanduse unest

Unes suigataval Eesti põllumajandusel on lootust ärgata, sest tema prints - välisinvesteeringud - on ta üles leidnud. Avalöögi andis uudis, et Soome investoritele kuuluv Trigon Baltic Farming ostis Revino piima- ja lillefarmi umbes 30 miljoni krooniga, mida peetakse Eesti kõigi aegade suurimaks välisinvesteeringuks põllumajandusse. Tänane Äripäeva esilugu näitab, et soomlastelt on ostupakkumisi saanud paljud Eesti tootjad.

Äripäev peab Soome välisinvesteeringuid Eesti põllumajandusele ja toiduainetööstusele tähtsaks, sest sellisel viisil saame Euroopa Liiduga liitumisel oma potentsiaali paremini ära kasutada. Samas soovitab toimetus jätta oma firma müümata neil, kes suudavad sellega ise konkurentsis püsida.

Eesti eelis seisneb hinnaerinevuses. Siin on tunduvalt odavam piima ja liha toota kui üle lahe, kusjuures sihtturuks võivad olla nii Soome kui Eesti. Ainuüksi piima kokkuostuhind on mõne kuuga tõusnud 2,60 kroonilt 4 kroonile . Samuti on meie põllumajandustootjad ja toiduainetööstus teinud ponnistusi tootmise kaasajastamiseks ning euronormidele vastamiseks. Nüüd on oodata viljade korjamise ja uute turgude vallutamise aega. Sellest ka soomlaste huvi.

Esimene argument välisinvestorite vastu on Eesti põllumeeste kahtlused, et väljastpoolt tulijate eesmärgiks ei ole mitte tootmist arendada, vaid osta maa ja tootmishooned vaid kallimalt edasimüümiseks. Põllumajandus-Kaubanduskoja välissuhete juhi Olav Kreeni hinnangul on just sellise huviga tehtud umbes 90 protsenti investeeringuid. Äripäev usub siiski, et suur osa välisinvestoreid soovib tootmist arendada, mitte maaga spekuleerida.

Kuid Trigoni nõukogu esimees Joakim Helenius toob välja teise vaatenurga: Eesti põllumajanduse suurim probleem on hoopis see, et farmide omanikel on kombeks maaga spekuleerida, soovimata ise sentigi investeerida, kuid hinnatõusu ootel ei lasta ka välisinvestoreid ligi.

Näiteks Revino farmi ostu puhul on huvitav märkida, et Trigon omandas küll ettevõtte, kuid mitte maa. Maa jättis endine omanik endale ning rendib seda nüüd ettevõtte uutele omanikele välja. Seda võib pidada targaks eeskujuks teistelegi Eesti ettevõtjatele, kelle juures soomlased on ostujutuga käinud. Teiseks tuleb kuulata ära mitmed pakkumised, mitte müüa oma ettevõtet esimesele soovijale. Hinnad tõusevad tõenäoliselt ajaga.

Seejuures tasub müüa neil, kes ise ei suuda ettevõtet vajalikul määral arendada. Kes selleks võimelised, need võiksid müüa oma tooteid pigem Soome kokkuostjatele ning jääda ettevõtte omanikeks. Sedasi kavatseb edukalt talitada Salvest, mis ootab tellimuste kasvu.

Äripäev ennustab, et pisikeste seafarmide ja roosikasvanduste ülesostmise taga paistavad ka suuremad tehingud. Näiteks võivad välismaalastele huvi pakkuda toiduainetööstused Kalev ja Tallinna Piimatööstus. Eeskuju annavad selleks teised valdkonnad nagu mööblitööstus ja metsatööstus, kus tegutseb aina enam Soome omanikke.

Autor: ÄP