Tehnoloogiasektoris tulekul suur pauk

Tehnoloogiate konvergentsist on räägitud mitukümmend aastat, kuid reaalseks on see saamas alles nüüd. See toob kaasa suurima innovaatilise paugu pärast interneti loomist, kirjutab ajakiri.

Segunemas on kolm suurt tööstust. Üheks ja praeguseks ajaks kõige suuremaks on arvuti- ja tarkvaratööstuse kogukäive 1,1 triljonit dollarit. Tööstusharu eesotsas on USA firmad, näiteks IBM, Hewlett-Packard, Dell ja Microsoft, kes kõik kuuluvad ka käibe esikümne hulka. Teise grupi moodustavad koduelektroonikatootjad eesotsas Samsungi ning teiste Aasia firmadega, kaasa arvatud uued ambitsioonikad ja agressiivsed Hiina ettevõtted. Koduelektroonikatööstuse kogukäive on umbes 225 miljardit dollarit. Kolmanda grupi moodustavad kommunikatsioonifirmad alates suurte mobiiltelefoni- ja traadita võrkude operaatoritest nii Aasias kui ka Euroopas ja lõpetades Ränioru võrgustaaridega. Kommunikatsioonifirmade kogukäive on hiiglaslik ? 2,2 triljonit dollarit.

Tänu võimsamatele mikrokiipidele, laiematele lainealaribadele ja ühistele standarditele on kolm tööstust kiiresti sulandumas. Näiteks uuematel Philipsi ja Sony teleritel on piisavalt tarkvararessurssi internetist video allalaadimiseks. ?Digitaliseerimine on loomas tooteid, mida ei saa vaadata ei tehnoloogilise ega ka tarbeelektroonikana. Seinad on kokku varisemas,? lausus BusinessWeekile Philipsi asejuht Gottfried Dutiné.

Kõik kolm tehnoloogiatööstust püüavad leida tehnoloogiaimesid, mis muudavad meie elu. Kuid mitte ükski neist ja veel vähem üks ettevõte (ka kõige suurem) ei tule selle ülesandega toime. Kõik nad vajavad abi naabersektorist, mis tähendab uute partnerite ja ülevõtmisobjektide otsimist.

Ajakirja sõnul on kõik tehnoloogiafirmade tippu kuuluvad ettevõtted tõsiselt ametis uute konvergentsistrateegiate väljatöötamisega. Lähiaastatel tuleb nii suurtelt tehnoloogiagigantidelt ? näiteks IBM, Microsoft ja Hewlett-Packard ? kui ka vähetuntud firmadelt uusi tooteid, millest enamik kaob peagi unustusehõlma, kuid mõnest tootest saab tõeline läbimurre, mille tulemusena tulemusena muutub kõigi elulaad. Kodumajapidamised saavad täiesti uued võrgusüsteemid ? internet, kaabeltelevisioon ja traadita võrgud.

Missugune tehnoloogia tulevikus ellu jääb, mis lükatakse tagaplaanile, selgub aastate pärast. Paljud, kellest täna ei teata veel suurt midagi, saavad maailmanimedeks. Nii mõndagi tänastest gigantidest võib ees oodata rasked ajad, nagu juhtus kopeerimisgigandi Xeroxiga, kes oli sisuliselt pankroti äärel. Investoritel, kes soovivad suurest paugust osa saada, algab äraarvamismäng, milliste ettevõtete aktsiaid osta.

Nädal aega tagasi manalateed läinud ekspresident Ronald Reaganit võib lugeda 90ndatel aastatel toimunud arvuti- ja internetibuumi alusepanijaks. 13. augustil 1981 allkirjastas ta seaduse, milles legaliseerus tema nägemus USA majanduse arengust. See põhjustas USA ajaloo ühe suurima maksude alandamise. Eraisiku tulumaksu maksimummäär alandati 70 protsendilt 28-le.

Ajakirja BusinessWeek teatel nägi just päev enne Reagani seaduse allkirjastamist ilmavalgust IBMi esimene personaalarvuti, mis töötas toona miljardidollarise käibega Inteli mikroprotsessoril (täna on ettevõtte käive 30 korda suurem) ning operatsioonisüsteemi väljatöötajaks oli tol ajal sisuliselt tundmatu Microsoft. Kuid need kaks sündmust panidki aluse 20. sajandi lõpu arvutibuumile. Reagani esimese ametiaja jooksul pandi alus praegustele arvutitööstuse suurtele tegijatele, nagu Sun Microsystems, Compaq (nüüdseks ühinenud Hewlett-Packardiga), Dell ja Cisco Systems. Tema teise valitsemisperioodi maksureform 1986. aastal alandas ettevõtete maksumäära. Näiteks Oracle maksukoormus langes tänu sellele seadusele varasemalt 44 protsendilt 32-le.