Atoneni rabistamine tegi Leedo jõukamaks

Täna arutab valitsus saarte ja mandri vahelise praamiliikluse korraldamiseks moodustatud ühisfirma loomise kava. Äriplaani kohaselt kannab Tallinna Sadam uue firma aktsiakapitali 200 mln krooni, mille eest Saaremaa Laevakompanii (SLK) ja sadama ühisfirma omandab neli SLK uuemat laeva. Ülejäänud SLK laevad ja muu vara läheb firmasse mitterahalise sissemaksena samuti 200 mln krooni väärtuses.

Lisaks taotleb ühisfirma riigi eelarvest dotatsiooni 105 mln krooni aastas, lubades piletihinnad siiski samaks jätta.

Kümne aasta peale koostatud äriplaani järgi garanteerib riik mõlemale osanikule kindla tootluse 10% ehk 20 mln krooni aastas. Sisuliselt garanteerib riik tootluse ja osanikele makstavad dividendid just dotatsiooniga.

Kui SLK oleks tänavu sõitnud aasta lõpuni, oleks riigitoetuse summaks kujunenud 90 mln krooni. Äripäevale on ka teada, et veebruaris, kui valitsus oli juba otsustanud Leedoga lepingut mitte pikendada, pakkus SLK omanik oma firmat Tallinna Sadamale 330 mln krooni eest.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Eero Tohver ütles, et praamiliikluse korraldamine on sadamale äriprojekt nagu iga teine. ?Me ei saa teha mittetulusaid projekte, seetõttu on ka kindel tootlus ja dotatsioon äriplaani sisse kirjutatud,? rääkis ta. Kas praegune variant on sadama ja riigi jaoks parim, ei osanud ta öelda. Ühisfirma moodustamine on Tohveri hinnangul keeruline asi ja lõplik otsus selle suhtes alles langetamata. Selle saab tema sõnul teha alles siis, kui kõik vajalikud paberid olemas. ?Näiteks olid nõukogu koosoleku ajal puudu sellised olulised dokumendid nagu aktsionäride leping ja audiitori hinnang varade kohta,? rääkis Tohver.

Riho Rasmann, kes alustas sadamajuhina Leedoga läbirääkimisi praamiliikluse ülevõtmiseks, ütles, et ei ole asjade edasise käiguga kursis. Samas pidas ta 200 mln krooni vanade laevade eest liiga kõrgeks hinnaks. ?Mille eest veel siis Leedole 200 mln krooni suurune osalus?? küsis ta. Rasmanni sõnul oli ette teada, et nii kiiresti on head lahendust võimatu leida. ?Nüüd, kui lepingu lõpp lähedal, on Leedo juhtpositsioonil ja saab tingimusi dikteerida,? lisas ta.

Sadama nõukogu liige Indrek Raudne ütles, et Atonen võttis küll õige asja ette, kuid tegi seda valesti ja lõppkokkuvõttes võib praamiliiklus nüüd riigile kallimaks minna. ?Kui sadam oleks saanud selle ettepaneku poolteist aastat varem, oleksime kindlasti saanud parema tulemuse ja võinuks praamiliiklust jätkata isegi väiksema dotatsiooniga, kui see praegu on,? rääkis Raudne.

Minister Meelis Atonen ei soovinud enne tänast valitsuse istungit praamiliikluse korraldamise teemat kommenteerida. Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul kevadine kontseptsioon praamiliiklusele dotatsiooni ette ei näinud, seetõttu pole ka järgmise aasta riigieelarve eelnõus selleks raha planeeritud. ?Minu huvi rahandusministrina on, et oktoobrist laevad sõidavad, reisijad saavad veetud ning riigile see täiendavaid kulusid kaasa ei too,? lisas Veskimägi.

SLK sai praamiliikluse korraldamise mandri ja saarte vahel endale 1994. aasta 1. oktoobril kümneks aastaks. Kuna lepingu tähtaeg oleks tänavu ümber saanud, kuulutas toonane majandusminister Liina Tõnisson 2002. aasta lõpul välja konkursi, millele tuli ainult üks pakkumine SLK-lt, mille uus minister Meelis Atonen ametisse astudes tagasi lükkas. 2003. aasta septembris kuulutas Atonen selle teenuse ostmiseks välja uue konkursi, millel oli neli osalejat: kolm riiulifirmat ja Tallink. 2004. aasta 15. jaanuaril tühistas minister riigihanke põhjusel, et pakkujad ei vastanud tingimustele, kahtlustades ühe pakkuja taga Leedot. Sama aasta veebruaris otsustas valitsus Atoneni ettepanekul praamiliinid riigistada ja tegi praamiliikluse korraldamise ülesandeks riigile kuuluvale ASile Tallinna Sadam. Kuna sadam nii lühikese ajaga uusi laevu ja operaatorit ei leidnud, otsustati moodustada ühisfirma SLKga ja sõita edasi vanade praamidega. Selle otsuse peab heaks kiitma valitsus.

Atoneni populistlik keksimine praamiliikluse teemal on andnud tänaseks tulemuse, kus kõik on kaotajad. Esiteks väntsutati Leedot aasta otsa ja nüüd pole tal mingeid süümepiinu ka täie mõõduga tasu küsida. Tal on selleks isegi moraalne õigus. Tallinna Sadamale suruti peale üks mõttetu tegevus, mis kasumit ei too ja nüüd tuleb veel ka 200 mln krooni loovutada, mis tegelikult on ju maksumaksja raha. Minu arust on kaotajad ka praamiga sõitjad, sest neile lubati senisest kvaliteetsemat ja odavamat teenust, mida nüüd ei tule. Riik on omakorda kaotanud oma maines ja saanud rahva naerualuseks, sest Leedo sõidab ikka edasi. Mina ei näe selles loos küll ühtki plussi. Kuna jutt käib sadadest miljonitest maksumaksja rahast, oleks soliidne, kui minister Atonen ametist tagasi astuks.