Eksituste komöödia Teatri Puhvetis

Olen päris sage restoraniskäija, kogemusi võiks juba olla, aga ikka ja jälle trumpavad söögikohaomanikud mu üle.

Teatri Puhvetis on esimene lett, tagumine lett ja nende vahel veel lõunapuhveti lett. Ja selle taga veel üks menüütahvel. Ja esimene saal ja tagumine saal.

Tahtsin menüü järgi tellida, läksin leti juurde - valesti, lauateenindus on tagumises saalis. Proovisin siis puhvetiroogadega õnne, seal ei saanud hindadest aru. Küll oli miski puhvetihind, aga polnud öeldud, mis selle sisse käib. Ikka pidin üle küsima.

Järgmine probleem oli supiga: puhvetimenüüs oli kirjas üks supp, aga tegelikult oli neid kaks - jälle ei saanud aru, pidin küsima. Siis märkasin seinal veel üht menüüd, tellisin siis selle supi, mis seal kirjas oli. Supp tellitud, sain teada, et tegelikult on ainult osa menüüs olevaid roogasid seinatahvlil kirjas. Pabermenüül on neid rohkem. Aga paber-menüüd polnud kusagil, pidin seda eraldi küsima.

Järgmine probleem oli kohviga. Tahtsin kooki ja kohvi, läksin kondiitriletti neid tellima. Seal oli ainult kannukohv, seda ma ei tahtnud, küsisin masinakohvi. Ka seda olevat, aga seda saab tellida napsiletist. Mis siis ikka, ühelt letilt kook ja teise juurde kohvi järele. Appi, kui keeruline!

Õnneks osutus läbi vaeva ja viletsuse hangitud tomatisupp erakordselt heaks. Suur korralik taldrikutäis, mitte kohvitassilonks. Erakordselt usaldusväärne supp, sellele pole toeks ega täienduseks enam midagi vaja. Kui ehk mõni mõnusalt krõbisev kukkel. Teatri Puhvetis toodi kah supi juurde kukkel, aga see oli selline, mida ilmselt säästupoodki müüki ei võtaks - kõva, tuim, mõttetu, parim enne möödunud enne, kui ta üldse valmis sai. Selline pagariäpardus häälestas koogiletis pakutava suhtes ettevaatlikuks, ja oligi nii, et muidu päris korraliku välimusega puuviljakorvike oleks võinud ostmata jääda.

Just praegu vaatasin Teatri Puhveti kodulehekülge ja alles nüüd sain aru, et puhvet on ainult esimene saal, tagumine saal on hoopis restoran. Oleks ma seda aimanud - see oli ju lihtsalt tühi ruum, kuhu esimesel korral ei tahtnud minna, aga teisel korral enam ei lastud - olla reserveeritud (kuigi pooleteise tunni jooksul ei tulnud sinna kedagi).

Paari korra järel saab toitlustuskombinaadi tööpõhimõtted tõenäoliselt selgeks. Enamik külastajaid tuli palju paremini toime kui mina, küllap olid püsikunded.

Aga miks ka mitte - portsjonid on suured ja pakutakse seda, mida inimesed ikka söönud on. Üllatusi ei ole, on kartul ja kaste, küüslauguleivad, pannkoogid, pelmeenid, fetasalat, makaronid kastmega, ahjulõhe, karbonaad, hakkbiifsteek munaga.

Õhtusel ajal kaob lõunalett ära ja Teatri Puhvetist saab väheke vanaaegse miljööga mõnus kohtumiskoht. Eriti hea vähemametlikeks töökohtumisteks - teatri aimatav lähedalolek võtab tööasjadelt formaalsuse ja liigtõsiseltvõetavuse.