2. juuni 2010 kell 4:44

"Võlast vabaks"-eelnõu kriitika all

Seadus võib laenajate maksedistsipliinile, laenumarginaalidele ning selle kaudu kogu Eesti majanduse usaldusväärsusele ja taastumisele laastavalt mõjuda.

Lipstok kirjutas justiitsminister Rein Langile ja rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et tõenäoliselt hakkavad Eestis tegutsevad Rootsi pangad selle eelnõu seaduseks vormistamise järel siinsetelt laenajatelt kõrgemat marginaali küsima.

Samuti pelgab Lipstok, et võlasuhete keskkonna muutusega võib kaasneda pankade passiivsus, mistõttu Eesti majanduse taastumine lükkub veelgi kaugemasse tulevikku. Kategooriliselt on Lipstok vastu põhinõude vähendamisele võlakaitsemenetluse käigus. "See toob kaasa võlasuhetega seotud tehingute kulukuse suurenemise ja maksedistsipliini halvenemise," on Lipstok veendunud.

Rahandusministeerium hoiatab, et Euroopa Liidu dokumentatsioonis, mis sisaldab hinnanguid pangandussektori riskide ja haavatavuse kohta, on viidatud regulatsiooni võimalikele negatiivsetele mõjudele seoses Eestiga.

"Märgitakse, et plaanitavad regulatiivsed sammud, mis vähendavad otseselt laenumaksete tagastamisega hätta sattunud võlgnike laenukohustusi, võivad ohustada pankade maksevõimet ning mõjuda negatiivselt kogu riigi finantssüsteemi stabiilsusele. Ka Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) on taolisel kujul väljatöötatud eelnõusse suhtunud kriitiliselt. IMFi esindajad on oma väljaütlemistes pidanud oluliseks lepinguliste kohustuste täitmise printsiibist kinnipidamist ning seda, et regulatsioon peaks motiveerima senisest enam laenuandja ja -võtja vahelist vabatahtlikku kokkulepet laenukoormuse vähendamiseks," kirjutab Ligi valitsusse saadetud seisukohavõtus.

Juhul kui eelnõuga kaasnevad muudatused suurendavad pangandussektori riske, kasvab Ligi hinnangul tõenäosus, et riik peab vajaduse korral kasutama maksumaksja raha finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisel.

Ühtlasi on valitsuse koondseisukohas, mis saadeti riigikogu õiguskomisjonile, märgitud, et justiitsministeerium on korduvalt teinud ettepaneku, et võlgade ümberkujundamise seadus moodustaks ühe osa üldisest maksejõuetusõigusest.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Äripäevale, et peamine probleem on kogu selle algatuste rea laastav mõju moraalile ja Eesti riigi usaldusväärsusele.

Ka Lang ütles, et IMFi ja ELi põhjendatud arvamustega peaks riigikogu loomulikult eelnõu menetledes arvestama. Ta lisas, et vastasel korral võib Eesti maine rahvusvaheliste finantsasutuste silmis kannatada. "Kogu Rooma riigist alguse saanud eraõigus on lähtunud ja lähtub printsiibist, et võetud kohustused tuleb täita," ütles Lang.

Kommentaarid Ken-Marti Vaher, riigikogu õiguskomisjoni esimees

Pean eriti oluliseks võlakaitse seaduse mõjusid eluasemelaenuga kodu soetanutele. Seadus kaitseb senisest enam tagatiseks seatud kodu võimaliku realiseerimise eest, võimaldab vähendada kõrvalnõudeid, paneb keelu täiendava tagatise küsimisele pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu ja vähendab ka täitekulusid. Saneerimisseadus on Eestis olemas ja võimaldab kujundada ümber ettevõtete võlgu, kaasa arvatud kohustusi ka vähendada (sic!). On igati loogiline, et ka tavainimestele luuakse sarnane menetlus. Sarnane võlgade ümberkujundamise menetlus kehtib eraisikute suhtes enamikus arenenud Euroopa riikides.

Priit Perens, Swedbanki Eesti peadirektor

Mitmed küsimused vajavad veel formuleerimist, sealhulgas seaduse eesmärgi ja sihtgrupi selgem määratlemine ja menetluse läbipaistvus. Ehk siis kuidas määrata adekvaatselt võlgniku õiguste ja kohustuste mahtu ning minimiseerida kuritarvitamise võimalusi.

 

Autor: Kadrin Karner, Kadri Paas

Hetkel kuum