Väinu Rozental • 9. juuni 2010 kell 17:34

Loe, mida arvavad euro tulekust madalapalgalised tallinlased

Nagu teisteski sihtrühmades, on madalapalgalistel tallinlastel põgus kokkupuude ja üldised teadmised eurorahast olemas, ent teadlikkus üleminekuprotsessi kohta on tagasihoidlik. Sageli püütakse kinni siin-seal meedias leiduvad infokillud või tutvuskonnas suust suhu liikuv jutt, ent üldist pilti selle baasil kokku ei osata panna.

Saar-Poll uuringus osalenud selles sihtrühmas esines kõige sagedamini seisukoht, kus euroraha teema jätab inimesed ükskõikses, põhjendusel, et “oma eluga on niigi palju tegemist”.

Eesti kroon omab emotsionaalset väärtust nii eesti kui vene vastajate jaoks, ent nooremad uuringus osalejad kinnitasid sagedamini, et selle käibelt kadumine ei ole nende jaoks kuigivõrd suur löök. Eurot seevastu nähakse puhtalt maksevahendina, ilma sügavama tähenduseta.

Ka siin sihtrühmas ei leitud ühest vastust küsimusele, kas euro tulek on positiivne või negatiivne sündmus. Küll oli selles sihtrühmas teistega võrreldes enim inimesi, kes jäid ses küsimuses neutraalsele seisukohale.

Isikliku tasandi ootused ja hirmud on madalapalgaliste sihtrühmas üsna sarnased teistele sihtrühmadele. Loodetakse, et reisimine muutub lihtsamaks ja hinnad erinevates euromaades paremini võrreldavaks; kardetakse hinnatõusu, numbritega eksimist harjumisperioodil, pettasaamist ja ebamugavalt suuri mündikoguseid.

Riigi tasandil loodetakse euroga kaasnevat väliskaubanduse aktiviseerumist ja usaldust välisinvestorite poolt. Peamised hirmud on seotud töötuse kasvuga, keerulisema olukorraga ettevõtjate jaoks ja turistide kadumist seoses hindade tõusuga, millest viimane tekitas erilist muret vene vastajatele ja eeskätt neile, kes tegutsevad kaubandusmaastikul.

Info, mida euroraha kohta enim vajatakse, on samuti rahvuslikus lõikes erinev. Eesti vastajad soovivad eeskätt teada, millal üleminek toimub ja milline saab olema vahetuskurss (ning kas see on püsiv). Vene vastajad eelistaksid eeskätt teada, kas ees on ootamas hinnatõus, mis saab hoiustest, kuidas end kaitsta võimalike pettuste eest jne.

Mõlemas grupis valiti oluliste sõnumite hulka ka see, mis rõhutab euromündi väärtust. Leiti, et vastav info peaks kauplustes nähtaval kohal asetsema. Kogu euro-teemalise info puhul peaks aga vastajate meelest olema selgelt määratletud, et tegemist on riiklikult edastatava, mitte kommerts- ega poliitilise teabega.

Infokanalitest eelistab eestikeelne vastajaskond peamiselt internetti, täiendav info tuleb muudest meediakanalitest (tele, raadio), pereliikmetelt ja kommertspankadest. Vene vastajate jaoks oleksid kommertspangad esimene koht, kuhu küsimuste tekkimisel pöörduda, millele järgnevad isiklikud tuttavad ja internet. (Trüki)ajakirjandusse kui infokanalisse suhtutakse teatava ettevaatlikkusega. Olulise aspektina selgus vene grupis, et eestikeelseid infoallikaid peetakse täpsemaks ja põhjalikumaks, samas kui venekeelsed arvatakse siseuudiseid enamasti kajastavat kokkuvõtlikult ja liialt üldiselt. Täispildi saamiseks jälgivad mõlemat keelt valdavad elanikud mõlemakeelseid uudiseid.

Ametlikest institutsioonidest usaldab madalapalgaliste sihtrühm euro-alastes sõnavõttudes eeskätt Eesti Panka, aga ka kommertspankasid, kuigi mõlema puhul väljendati kahtlust, et need võivad olla “oma kasu peal väljas”. Üldse oli see sihtrühm teistega võrreldes enam skeptiline avalike asutuste usaldatatavuse suhtes, mis avaldus ka suutmatuses välja tuua konkreetseid kõneisikuid, kelle seisukohad on tõsiseltvõetavad. Poliitikute suhtes ollakse üldiselt pigem umbusklikud.

Maikuus 2010 viis sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll läbi uuringu Eesti eurole üleminekuga seotud hoiakutest valitud sihtrühmades. Uuringu eesmärk oli kaardistada eurole üleminekuga seotud üldised hoiakud, võimalikud ootused ja kartused ning viisid ja meetodid, kuidas neid kartusi valitud sihtrühmades maandada.

Hetkel kuum