Väinu Rozental • 9. juuni 2010 kell 16:44

Loe, mida arvavad euro tulekust väikeettevõtjad

Nii eesti- kui venekeelsete väikeettevõtjate vestlusgrupis jäi kõlama seisukoht, et euro tulek on veel piisavalt ebamäärane ja liiga kaugel, et sellesse teemasse süveneda.

Ettevalmistusi Euroopa ühisraha käibelevõtuks Saar-Poll uuringus osalenud ettevõtjad suurt teinud ei ole, peamiselt on euro-teemat jälgitud n-ö isiklikust vaatenurgast.

Valdav hirm, mis vastajatel euro tulekuga kaasneb, on hinnatõus, ja seda jällegi mitte niivõrd äritegevuse kui isiklikust seisukohast. Samas ei kõhelnud mõni väikeettevõtja arvamast, et vääringuvahetus loob talle endalegi võimaluse kaupade-teenuste hindu endale sobivas suunas ümardada.

Uuringus osalenute emotsionaalne seos Eesti krooniga on rahvuseti erinev. Eesti vastajate jaoks on kroonil kindel tähendus riigi iseseisvuse tunnusena, lisaks peetakse seda väga ilusaks rahaks. Vene vastajad kinnitasid samuti, et Eesti kroon on riikliku valuutana oluline, ent neil endil pole suurt vahet, millises vääringus arveldada.

Euro-hirm on suurim raamatupidamise valdkonnas tegutsevatel väikeettevõtjatel. Muresid on alates tarkvaraprogrammide soetamise vajadusest kuni selleni, kuidas osata vastata kõikide klientide küsimustele ja hallata kogu uut informatsiooni.

Küsimusele, kas eurole üleminek on pigem positiivsete või negatiivsete mõjudega, puudus ühene vastus. Valdavalt leiti, et eraisikule annab euroraha kasutuselevõtt mitmeid eeliseid (eeskätt reisimisel, aga ka laenulepingutega seoses), ent see puudutab vaid väikest osa ühiskonnast. Neil, kel on raske, läheb veel raskemaks, arvati.

Majanduse stabiilsusele tervikuna mõjub euro vestluses osalenud väikeettevõtjate hinnangul – vähemalt esialgu – hävitavalt. Nii eesti- kui venekeelses grupis tõstatus spontaanselt Kreeka küsimus, millel arvati olevat tugev mõju ühisrahale ja sedakaudu ka Eestile. Teisalt leiti, et eurotsooniga liitumine annab Eestile teatavad eelised Läti ja Leedu ees ning annab välismaailmale kinnitust teatavate eeltingimuste täitmisest, mis loob usaldust meie riigi suhtes.

Teave, mida väikeettevõtjad euro kasutuselevõtuga seoses eeskätt vajavad, on paljuski praktilist laadi: millal üleminek täpselt toimub, milline on vahetuskurss, kuidas euro tulekuks nii eraisikuna kui äritegevuses valmistuda. Kaheksast võimalikust kampaaniasõnumist valiski Eesti grupp välja selle, mis puudutab vahetuskurssi ja kinnitab selle fikseeritust – see suurendaks selgelt enim kindlustunnet. Vene vastajatele meeldis enim sõnum sellest, et euro tulek säästab raha – laenud, reisimine ja välismaksed on alates €-päevast odavamad kui varem.

Koht, kuhu teabe otsimiseks esmalt pöördutakse, on internet. Samas leiti mõlemas grupis, et infot on tegelikult juba praegu piisavalt saadaval – lihtsalt pole veel vajadust tekkinud seda üles otsida. Postiga saadetud infobuklett on sobiv infoedastusvahend vaid vene vastajate meelest, eestlased eelistavad veebi.

Autoriteetsete nõuandjatena euro-küsimustes hinnatakse väga kõrgelt isiklikke kompetentseid tuttavaid. Samuti peetakse oluliseks kooskõlastada kõik muutused maksu- ja tolliametiga, sest just viimase nõuetega tuleb igapäevases äritegevuses enim arvestada. Infot ollakse vajadusel valmis küsima kommertspankadest, kuid avalikes sõnavõttudes on usaldusväärseimad Eesti Pank ja rahandusministeerium.

Usalduslikest kõneisikutest majandus- ja rahandusvaldkonnas nimetasid ettevõtjad eeskätt sõltumatuid majandusanalüütikuid, vene vastajad ka mõningaid poliitikuid.

Maikuus 2010 viis sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll läbi uuringu Eesti eurole üleminekuga seotud hoiakutest valitud sihtrühmades. Uuringu eesmärk oli kaardistada eurole üleminekuga seotud üldised hoiakud, võimalikud ootused ja kartused ning viisid ja meetodid, kuidas neid kartusi valitud sihtrühmades maandada.

Hetkel kuum