Vitsur: Poola ja Leedu astuvad meile kandadele

Fondi seirejuhi Kitty Kubo sõnul näitab Eesti riikide kerkimine riikide globaalse konkurentsivõime raportis kahe koha võrra, et valitsuse poolt kriisi keskmes tehtud otsused on vilja kandnud ja mõneti oleme vahepeal kaotatud konkurentsivõimet suutnud taastada.

"Teisalt aga mitte enamat – sest uue majanduskasvu jaoks baasteguritest olulisemates keerukamates konkurentsivõime tegurites oleme teiste riikidega võrreldes järgi andnud. Teisisõnu, me pole suutnud kriisi kasutada oluliste struktuurimuutuste esilekutsumiseks ja majanduse konkurentsivõime uutele, püsivamatele ja tulusamatele alustele viimiseks," rääkis ta.

Arengufondi teatel on Eesti veelgi kohta kaotanud pikaajaliseks puudujäägiks olnud äri arengutasemes, seda eriti rahvusvaheliste tarneahelate kontrolli, klastrite arengutaseme, kohalike tarnijate olemasolu ja kvaliteedi tegurites. Varem meie tugevuseks olnud tehnoloogilise küpsuse, tehnoloogia ettevõtetes kasutamise ja tehnoloogiale üldise ligipääsetavuse osas oleme samuti järgi andnud. Otseselt kriisi tagajärjeks võib pidada langust finantsturgude olukorra (laenude kättesaadavus, börsi likviidsus, pankade olukord) ja turgude suuruse tegurites.

Heido Vitsuri sõnul on selliste arengute jätkumisel Eestil väga raske konkureerida majanduse restruktureerimiseks hädavajalike uute teadmusmahukamate välisinvesteeringute saamises. "Võistleme nii investeeringute, turgude kui ka tööjõu pärast eelkõige teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning siin hakkavad ka WEFi raportis juba mitmendat aastat tublit kasvu näidanud Poola, aga ka oma positsioone oluliselt parandanud Leedu meile kandadele astuma," ütles ta.

Möödunud aastaga võrreldes tõusis Eesti Maailma majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) riikide globaalse konkurentsivõime raportis kahe koha võrra. Täna avalikustatud raportis on Eesti 33. kohal.

Eesti on Euroopa Liidu uute liikmesriikide arvestuses eelmisel aastal kaotatud liidrisärgi taas selga tõmmanud. "See on toimunud eelkõige tänu konkurentsivõime baastegurite nagu makromajanduslik stabiilsus paranemisele ning innovatsioonipõhiste majanduste hulgast väljakukkumise hinnaga," kommenteeris Kitty Kubo.

Suurima panuse tabelikoha tõusu andis valitsuse eelarveseisu parandamine, tööturuseadustiku muutmise mõju on samuti olnud positiivne. Samas on ka tagasilangemine innovatsioonipõhiste rikaste majanduste grupist nn üleminekumajanduse hulka tõstnud baastegurite ning vähendanud kõrgema lisandväärtuse tegurite nagu innovatsioon ja äri arengutase kaalu koondhindes, teatas Arengufond.

Tabeli TOP10 riigid on samaks jäänud. Šveits on jätkuvalt maailma kõige konkurentsivõimelisem riik, USA on veelgi langenud maandudes 4. kohal. TOP10 seni ainukese Aasia riigina eelmisel aastal 3. kohale tõusnud Singapur on oma koha säilitanud. Eelmisel aastal 4. kohal olnud Rootsi on teinud hüppe ja saanud 2. koha. 

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime raportit  31. korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid tuginedes kuulsate majandusteadlaste Jeffrey Sachsi ja Michael Porteri konkurentsivõime käsitlusele ning kattes peaaegu kogu maailma. Seekord on hõlmatud 139 riiki. Tänavune raport kajastab riikide olukorda majanduskriisist väljuvas maailmas.

Maailma Majandusfoorumi ametlik partner Eestis on Arengufond, kes toetab Eesti ettevõtetelt raporti ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumist ja korraldab tulemuste avaldamist.