Majanduskriis tõstis valitsuse mainet

"Ilma Ligita poleks meil eurot võib-olla olnud," ütles Ensto Ensek ASi juhatuse esimees Üllas Täht. Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tegevdirektori Urmas Ingveri sõnul võidakse ju Ligit ka kiruda, kuid ta suutis oma jäikusega eesmärgid saavutada ja eelarve tasakaalus hoida.

Teisalt oli ka neid, kelle sõnul tähtsustatakse Ligi rolli euroga seoses liialt. "Rahandusminister sai minu arvates endale vormistamise otsa, hästi tehtud töö on pigem kompliment kõigile varasematele valitsustele, kes on eelarvet tasakaalus hoidnud. See, et euro saamise hetkel oli rahandusminister Jürgen Ligi, on vähem oluline kui see, et varasemad valitsused on suutnud kirjutatud ja kirjutamata reeglitest kinni pidada," lausus Arco Vara juht Lembit Tampere.

Reformierakonna asutajaliige, ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva aga lausus, et lisaks Jürgen Ligile tuleks tunnustada ka tema eelkäijat Ivari Padarit. "Vähe on kajastatud seda, et tegelikult selle raske tõe ütles välja Ivari Padar. Ehk siis selle šoki ja külma vee valas rahvale kaela Ivari Padar. Ja ta võttis ka selle eest kriitika enda peale," märkis Hüva.

Ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi tegevust hinnati pigem positiivselt. Erinevalt suhtusid ettevõtjad aga näiteks majandusminister Juhan Partsi ja justiitsminister Rein Langi. Mõlemad mehed said tippjuhtidelt nii kiita kui ka laita. Kõige kriitilisemad oldi aga regionaalminister Siim Valmar Kiisleri tegevusetuse ja kultuuriminister Laine Jänese tegevuse suhtes.

"Võib-olla skandaale on kõige rohkem olnud kultuuriministeeriumi ümber, aga see on loogiline, kultuur ongi rohkem emotsioon kui majandus või rahandus," märkis Premia Foodsi juht Kuldar Leis.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi tegevdirektori Tarmo Pungeri sõnul on temale jäänud arusaamatuks justiitsminister Rein Langi rabelemine. "Väga arusaamatult rabeleb, küll igasuguste huvitavate ettepanekute ja valdkondadega."

Eesti Telekomi juhi Valdo Kalmu hinnangul läbis valitsus n-ö kriisiõppe päris hästi. Kuid kiitmise asemel on põhjust ka näppu viibutada, sest ministrid tajusid kriisi algust väga hilja. "Ehkki ohusignaale tuli mitmelt poolt, sai valitsusliit hämmastavalt hilja aru, kui tõsiste probleemidega nad silmitsi seisavad," rääkis Kalm.

Sarnasel seisukohal oli ka ASi Tartu Maja Betoontooted juht ja üks omanikke Jaan Luts. "Eks valitsus on ka vigu teinud, aga tervikuna võib anda positiivse hinnangu," ütles Luts. Tema sõnul ei suutnud riik kulusid piisavalt kiiresti kokku võtta ning riigisektori palgatase jäi erasektori omast kõrgemaks. "Paljud töötajad unistavad riigisektori töökohast, aga see kahjuks ei tõsta SKPd," lisas Luts.

Eesti Krediidipanga juhi Andrus Kluge hinnangul on hea, et valitsus suutis hoida maksukeskkonna stabiilsena ning on lihtsustanud ettevõtlust puudutavaid seadusi. Tema lootis aga, et valitsus suudab suhteid Venemaaga parandada. "Selles valdkonnas on lünk," rääkis Kluge.

 

Autor: Katre Pilvinski, Aivar Hundimägi