Eestis tekib infopank laevaliinide kohta

Eelmise aasta lõpust kuulub Eesti Euroopa Lähimerevedude Võrgustikku. Sellega astuti esimene samm Eesti Merenduskeskuse loomiseks, kust pärast rahvusvahelise infosüsteemiga liitumist saab teavet laevaliinide ning sadamate ja sadamaterminalide teenuste kohta.

Praegu kuulub Euroopa Lähimerevedude Võrgustikku (European Shortsea Network - ESN) 21 Euroopa Liidu riigi rahvuslikku agentuuri. Eelmise aasta lõpust kuulub nende hulka ka Eesti. Seni puudus keskus, mis jagab sõltumatut infot merevedude võimaluste kohta. 2010. a otsustas Eesti Logistikaklaster võrgustikuga liituda.

Eesti ESNiga liitumise peamised eesmärgid on Eesti tuntuse kasvatamine mereriigi ja kõrgetasemelise logistikamaana, operatiivne kaubavoogudealane infovahetus ESNi liikmesriikidega, osalemine merenduse ja intermodaalse logistika üleeuroopalistes projektides ning uuringutes. Ühtlasi annab võrgustikuga liitumine võimaluse kaasa rääkida merendust puudutava Euroopa Liidu seadusandluse kujundamisel.

Merenduskeskusest saab Eesti jaoks rahvusvaheline turunduskanal. ESNiga liitudes on astutud ka esimene samm Eesti Merenduskeskuse ehk Lähimerevedude Edendamiskeskuse (Short Sea Shipping Promotion Centre - SPC) loomisel. SPC on tüüpiline rahvusvahelisel tasemel turunduskeskus, mis kogub ja jagab infot, et tõsta tarbijate ja avalikkuse teadlikkust Eesti transpordikoridori, eriti merevedude võimalustest ja hetkel kasutavatest võimalikest intermodaalsetest alternatiividest.

Loodavast SPC Eesti keskusest võiks rahvusvahelise infosüsteemiga liitudes saada teavet laevaliinide kohta, samuti sadamate ja sadamaterminalide teenuste kohta. Edaspidi, süsteemi arenedes, informatsiooni ka multimodaalse transpordi võimaluste kohta. Info saajateks võivad olla kõik, kes seda vajavad, ehk süsteem on avalik ja avatud kõigile huvilistele. Kas mingi osa infost on ka tasuline, sõltub juba keskuse tegutsemise põhimõtetest.

Lisaks laevaliinide ja sadamate info edastamisele on keskusel ülesanne välja töötada ka süsteem, mille kaudu kaubaomanikud ja/või -saatjad saaksid igakülgset infot transpordivõimaluste kohta läbi Eesti. See tähendab infot ka raudtee-, maantee- ning õhutranspordi kohta, aga ka kaupade ladustamise või lisaväärtustamise kohta.

Autor: Andres Valgerist