Uus rahasüst Kreekale võidab vaid aega

Äripäevaga kõnelnud Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütiku Zsolt Darvase sõnul ei aita ka uus abipakett, mida rahandusministrid nädala pärast arutama hakkavad, Kreekat 2014. aastal laenuturule tagasi.

„Mis me siis teeme, anname Kreekale kolmanda abilaenu? Ja siis neljanda? Või tuleb siiski võlad restruktureerida?“ pani Darvas lauale kaks valikut, mille vahel Euroopal tuleb otsustada. Mõlemad on riskantsed.

Kui jätkata praegust teed, mis püüab hakkama saada Kreeka võlgu restruktureerimata, kasvavad Darvasi sõnul eelkõige sotsiaalsed ja poliitilised riskid. Kas keelduvad kreeklased ühel hetkel säästumeetmeid täitmast või peatab mõni euroala riik oma valijate survel väljamaksed, mis abikava kraavi viiks. Suured riskid jäävad üles ja määramatus kestma.

Samuti koonduksid Kreeka võlad järkjärgult euroala maksumaksjate kätte, mis tekitaks Euroopas vajaduse uute institutsioonide järele ajal, mil lepingute muutmine pole võimalik. Teisalt võib see anda ränga poliitilise tagasilöögi, kui Kreeka lõpuks ikkagi pankrotti läheb ja kogu arve jääb Euroopa maksumaksja tasuda.

 

„Siis oleks juba ohus euro püsimine,“ ütles Darvas.

Plaan A eeldaks ka Kreeka abilaenu intressimäära järsku langetamist – praeguse ca 7%ga ei saaks Kreeka hakkama.Alternatiiv on Kreeka võlad restruktureerida, mida peab vältimatuks ka Prantsusmaa IFRI instituudi teadur Philippe Moreau Desfarges. Kreeka võlad on sedavõrd suured.

Darvas möönab, et seegi tee on riskantne, kuna raske on ette näha, kas ja kuivõrd võiksid turud selle järel ka Hispaaniale, Itaaliale või Belgiale raha laenamisest keelduda. Ka on siis vaja lahendust Kreeka pankade vee peal hoidmiseks, sest nemad saaksid suurima löögi, ning suuremat selgust ülejäänud Euroopa pankade finantsseisu kohta.

Viimast peaks tooma lähinädalad, mil avaldatakse Euroopa pankade uute stressitestide tulemused. Need on usaldusväärsemad kui läinud aastal, kinnitasid Pariisis Prantsusmaa finantsjärelevalve AMF kõrged ametnikud Testid on koostanud Euroopa uus pangandusjärelevalve asutus, millel on suurem sõltumatus. Eelmised testid läbisid edukalt ka hiljem päästmist vajanud Iiri pangad.

Darvas peab paremaks lahenduseks võlgade restruktureerimist, kuid möönab, et kõiki riske pole võimalik hinnata. Niisama laastavat mõju kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist Darvas aga ei usu – selleks on erinevused Kreeka tänase olukorraga liiga suured.

Küsimus on õiges ajastamises. Kui viivitada, püsib ebakindlus ja abipaketi järsu kokkuvarisemise risk, samas on kõigil aega valmistuda löögi vastuvõtmisek. Kiire restruktureerimise vastu räägib teadmatus võimalikest tagajärgedest ja Kreeka pankade habras seis.

Erasektori kaasamisest – nagu pakkus läinud nädalal välja Prantsusmaa ja mida Saksamaa pangad samuti toetasid, Darvasi sõnul ei piisa. Selline plaan ei vähenda Kreeka võlakoormat, võites vaid aega ja lepitades ehk avalikku arvamust. Reedel pakkusid pangad täiendavalt välja võimaluse, et müüvad osa oma Kreeka võlakirjadest kahjumiga maha - näiteks euroala ajutisele kriisifondile EFSF. Sellega väheneks veidi juba ka Kreeka võlakoorem. Vastu soovivad pangad, et EL ja IMF jätkaksid Kreeka abistamist.

Kommenteerides Euroopa pankade valmisolekut Kreeka abistamises osaleda, ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et mudelist olulisemgi on fakt, et kogu koorem ei jää maksumaksja kanda. Lahenduse otsimine, mis turgude usalduse taastaks, aga alles jätkub.

Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium