Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mille eest sai Vichmann kullalitsentsid?
Ärimees Marcel Vichmann paigutas juba 2008. aastal Armeenia kullavarude uurimise litsentsidesse Gildiga pea samaväärse hulga laenuraha.
Tänaseks on Vichmann oma laenuraha eest saanud kolme litsentsi omanikuks seitsmest, fondile jäi neli litsentsi. Lisaks otseinvesteeringule Armeenia kullalitsentsidesse on Vichmann ka suurim Gild Arbitrage'i fondi võlausaldaja.
Viimastel nädalatel ilmusid Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes artiklid sellest, kuidas Vichmann hakkab Armeenias kulda kaevandama. Tema ootamatu ilmumine seni ainult Gildi fondiga seostatud Armeenia kullalitsentside omanikuks tekitas mitmeid küsimusi.
Näiteks tekkis kahtlus, kas Vichmann võis litsentsid saada tasuks selle eest, et ta Gild Arbitrage'i suurima võlausaldajana oli teisel katsel nõus fondi uute tingimustega – vastasel korral oleks fondi oodanud kiire lõppmäng. Nii Gild Arbitrage'i uus juht Tõnu Pekk kui ka Vichmann kinnitasid, et tegemist ei olnud mingi kingituse, vaid laenu katteks võetud vara jagamisega.
"2009. aasta kevadel otsustasid Melorama grupi (Armeenia kullalitsentside valdusfirma – toim) laenuandjad olukorras, kus ettevõte ei olnud võimeline laene tähtaegselt tagastama, võtta laenude katteks grupi varad. Varad jagati laenuandjate vahel nii, et Gild Arbitrage võttis neli metallide uurimislitsentsi, Marcel Vichmanni ettevõte (First Telecom Trading – toim) kolm litsentsi ning kolmas väiksem laenuandja muude varade, ehitusmaterjalide, litsentsid," selgitas Tõnu Pekk.
2008. aasta aruandes on Vichmanni ettevõte First Telecom Trading toonud välja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 118 miljonit krooni ulatuses, ühtegi nõuet ega muud investeeringut aruandes täpsustatud ei ole.
Äripäevale teadaolevalt ei teatanud fond investoritele operatiivselt kullalitsentsidega tehtud vangerdusest, neljale allesjäänud litsentsile viitas alles fondi 2010. aasta aruanne. Eraldi asja vastu huvi tundunud investoritele on fond siiski selgitusi jaganud ning suuri kahtlusi tehingu osas pole osakuomanikel tekkinud.
"Fondi uus meeskond on Armeenia investeeringuid arutanud regulaarselt osakuomanike ja võlakirjaomanike koosolekutel. Lisaks on igaühel neist alati võimalus fondivalitseja käest neid küsimusi otse küsida," rääkis Pekk.
Marcel Vichmanni sõnul oli litsentside laialijagamine fondi otsus, otseselt laenude tagatiseks ei olnud litsentse seatud.
Intervjuu Marcel Vichmanniga
Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht kirjutasid, et olete nüüd Gildi fondi kõrval ka iseseisvalt Armeenia kullaäris. Need uudised tekitasid erinevaid kahtlusi, muuhulgas sellise, et saite litsentsid tasuks selle eest, et oleksite nõus fondi uute tingimustega.
Need kahtlused on alusetud. Fondi selle sõna tavapärases tähenduses ei eksisteeri juba üle kahe aasta ja fondi ning Gildi kahele endisele kõrgele otsustajale pole mul täna tahtmist teregi öelda.
Millal ja kui suure summa investeerisite Melorama gruppi?
Andsin laenuks minu jaoks piisavalt suure summa 2008. aastal.
Kas olete nõus laenusummat täpsustama?
Ma ei pea seda vajalikuks täpsustada. Aga see oli miljonites USA dollarites.
Kas investeering oli 100% laenuraha või omasite koos Gild Arbitrage'iga ka osalust Melorama grupis?
100% laen Meloramale.
Kas litsentsid olid algusest peale Teie laenu tagatiseks?
Minu teada ei ole ükski litsents olnud kunagi ühegi laenu tagatiseks. Ei mulle ega fondile.
Miks ei kommunikeerinud Teie ega Gild Arbitrage'i meeskond algusest peale, et ka Teie olete Armeenias laenuinvestor Gildiga sarnases mahus?
Minul ei ole mingit põhjust kellelegi midagi kommunikeerida. Ju ka Gild ei pidanud seda oluliseks ega vajalikuks. Seal oli ka teisi laenuandjaid. Mina ei ole neist ajakirjandusest midagi lugenud ega näe ka mingit põhjust sellest avalikult teada anda, kuna see ei ole oluline ega lugejale huvipakkuv.
Kuidas jagasite konkreetsed litsentsid – näiteks, kas litsentsidel oli ka erinev väärtus ja perspektiiv?
Kindlasti on litsentsidel erinev väärtus, perspektiiv, vajadus investeeringute järele jne. See väärtus selgub tavaliselt paraku kaugemas tulevikus. Jagamine toimus nii, et kõrvuti ja omavahel seotud maatükkidel olevad kaks litsentsi, mille Melorama omandas otseselt minu kaudu tulnud laenuraha eest, sai minu ettevõte. Kolmanda litsentsi andis fond mulle nende vabal valikul. Loomulikult oli see fondi arvates kõige väärtusetum litsents, mille väärtustamine nõudis kõige suuremaid investeeringuid. Arvan, et ka fond on seisukohal, et väärtuse järgi sai fond paigutatud laenuraha iga ühiku kohta suurema väärtuse kui mina.
Kuidas sattusite Melorama gruppi investeerima ehk kas initsiatiiv tuli fondi, Teie või hoopis mõne kolmanda isiku poolt?
Initsiatiiv ei tulnud fondi poolt. Esialgse ettepaneku tegid fondi partnered Armeenias, kes otsisid investoreid juurde.
Kes olid Armeenias need fondi partnerid, kes kutsusid Teid investeerima?
Mul ei ole kellegi nõusolekut nimede avaldamiseks.
Kas lisaks Teile ja Gildi fondile oli Meloramal otse veel mõni Eesti investor?
Minu teada oli ka teisi investoreid, aga ükski nimi ei ole selle asja puhul oluline.Fond oli paigutanud enamuse rahast ja fondi käes oli ka otsustusõigus. Fond, minu arusaamist mööda ainuisikuliselt, otsustas Melorama kui holding-ettevõtte lõpetada ja varad laenuandjate vahel laiali jagada, jättes arvatavalt paremad palad endale. Minu arvates oli see otsus vale, samas, eks tulevik näitab, mis oli õige ja mis vale.
TAUSTMelorama Holdings Ltd omanikud 2009. aasta sügisel:25% AS Gild Fund Management60% Marshalli saartel registreeritud riiulifirma Melorama Investments Ltd15% Davit Manukyan, Armeenia presidendi toonase nõuniku ja endise ministri poeg
Ettevõttest:Melorama Holdings Ltd oli Küprosel registreeritud Nicosias asuva Dadlaw House'i õigusbüroo aadressile. Dadlaw on õigusbüroo, mis tegeleb muu hulgas offshore-firmade registreerimise ja nõustamisega.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.