Kõrge krediidiriskiga ettevõtete arv on kõigi aegade madalaimal tasemel, moodustades aktiivsetest Eesti ettevõtetest 12%. Krediidiinfo andmeil kahanesid ka maksehäirete ja -võlgade summa..
„Kõikides ettevõtlusvaldkondades on võlgadega ettevõtete arv vähenenud,“ tutvustas Krediidiinfo ASi asedirektor Alar Jäger Eesti ettevõtete maksekäitumise 2011. aasta teise poole statistikat.
Jäger lisas, et kui järjestada, kus on võlgnevusi vähem või rohkem, siis järjestamine ei olegi enam nii iseloomulik. „Kui oli võlgade kasv, siis võlgnevuste arv suurenes näiteks ehitusvaldkonnas. Nüüdseks on kahanemine jõudnud kõikidesse valdkondadesse,“ sõnas Jäger.
Seega esmakordselt vähenes maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete arv kõikides majandussektorites. Sama ei saa öelda võlgade summade kohta, mis eelmise perioodiga võrreldes neljas sektoris kasvasid.
"Maksehäirete summa muutuste puhul eristub tugevalt paar sektorit ehk need on valdkonnad, kus võlgu olevad summad endiselt kasvavad - nendeks on ehitus ja majutus ning toitlustust. Uurides selgus, et tugevamad muutuvad tugevamateks ning nõrgemad muutuvad veel nõrgemateks,“ sõnas Jäger. Ta tõi näiteks, et väikepoed on endiselt hädas, sest konkurents on väga tihe.
Möödunul aastal paranes ka võlglaste olukord. „Maakondade kaupa on Kagu-Eestis olnud maksehäiretega ettevõtete arvu vähenemine kõige suurem. Kõige rohkem vähenes Ida- Virumaal, mis on maakondade hulgas olnud aastaid võlgnike suhtarvu tipus,“ märkis Jäger.
Kokkuvõtteks ütles Jäger, et praegune pilt tegutsevatest ettevõtetest on erakordselt hea. „Ettevõtted on saanud täiskasvanulikumaks, nad on läbinud õpipoisi faasi,“ põhjendas Jäger. Ta usub, et tulevikus väheneb krediidiriskiga ettevõtete arv veelgi.
Seotud lood
Maksehäireregistri statistika andmetel on kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (53 733) maksehäirete summa 2011. aasta teisel poolel 58 miljonit eurot ning maksuvõlgade summa ligi 61 miljonit eurot.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Hetkel kuum
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Viis sammast, millele ambitsioon rajada
Tagasi Äripäeva esilehele