Eesti Pank: hinnakasvu lükkas tagant elektri kallinemine

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis eelmise kuuga võrreldes 0,5% ja aastaga 3,8%. Eurostati esialgse hinnangu kohaselt kasvasid hinnad euroalal tervikuna aastatagusega võrreldes 1,6%.

„Enim panustas tarbijahinnaindeksi kasvu heitlik elektrihind, mis oli 38,4% kõrgem kui aasta tagasi,“ ütles Kattai. „Kuisest tarbijakorvi kallinemisest moodustas elektrihinna tõus ligikaudu neli viiendikku. Elektri hinnatõusu tingis peamiselt ebapiisav ühendus Põhjamaade odavamate elektritootjatega. Sellele võib oodata leevendust järgmisest aastast, kui läheb käiku täiendav elektrikaabel Eesti ja Soome vahel,“ kommenteeris ta.

Toiduained kallinesid aastavõrdluses kokku 4,3% ja enim tõusis värskete puu- ja köögiviljade hind. Samas jätkus imporditava kütuse odavnemine: naftahinna languse tõttu maksis mootorikütus 2,7% vähem kui aasta tagasi. Alusinflatsioon (energia- ja toiduainehindadeta) kiirenes juunis hooajaliste tegurite tõttu 1,4%ni, sellesse panustas enim vabaajateenuste 6,4%ne hinnakasv. Teisalt pidurdas alusinflatsiooni sideteenuste 10,2%ne odavnemine.

„Ettevaates on mõnevõrra suurenenud nii imporditava kui ka sisemaise hinnatõusu riskid,“ märkis Kattai. „Toormehindade langus on viimastel nädalatel pidurdunud, sest maailma majanduskasvu ja nõudluse väljavaated on paranenud ning see võib imporditava toorme hinnad tõusule pöörata.“

Kattai sõnul on sisemaine inflatsioonirisk suurenenud seoses sellega, et aasta esimeses pooles kiirenes tööjõu ühikukulu kasv. „See mõjutas kõige rohkem teenuste sektorit, kus avatus väliskonkurentsile on väiksem ning tööjõukulude osakaal suurem. Eurostati hiljuti avaldatud võrdluse alusel on Eestis müüdavate teenuste hinnatase 62% Euroopa Liidu keskmisest, samas kui kaupade hinnatase moodustab 84%,“ märkis Kattai.

12. juunil avaldatud Eesti Panga prognoosi kohaselt on Eesti tarbijahindade inflatsioon 2013. aastal 3.0%.