Putini lähikondsed peavad lahingut Krediidi­pangas

Teravnenud suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning Ukrainas toimuv võib aga muuta Eesti riigi suhtumist siin ärihuve omavasse Moskva Panka, mille suuromanik on Vene riigi kontrolli all olev pank VTB. Näiteks Suurbritannia on asunud VTB Londonis tegutsevat tütarfirmat survestama. VTB juhatuse esimehe Andrei Kostini sõnul on britid karmistanud kontrolli Venemaa panga suhtes – suurendatud on likviidsuse ja reservide nõudeid. Kostin viitas, et sellise survestamise motiivid võivad olla poliitilised.

VTB on palunud Venemaa keskpangalt abi, et pidada Inglismaa keskpangaga läbirääkimisi. Kostin loodab, et neil õnnestub tõestada, et selline suhtumine Londonis tegutsevasse Venemaa panka ei vasta rahvusvahelistele standarditele.

Eesti Moskva Panka ei survesta. Eesti ametiisikud praegu vähemalt avalikult Moskva Panga survestamisest ei räägi. “Praegu ei ole võimalik midagi konkreetset öelda. Esiteks on küsimus põhimõttelises otsuses, kas üldse tulevad veel mingid sanktsioonid. Kui tulevad, siis on küsimus, millised need saavad olema ja keda nad puudutavad. See on nn ülejärgmine samm, täna ei ole selle kohta midagi olemas,” ütles välisminister Urmas Paet eelmisel nädalal.

Tema ja ka riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson kinnitasid, et Moskva Panga suhtes sanktsioonide kehtestamisest ei ole praegu veel mõtet rääkida.

Moskva Pangaga vaenujalal olevatele Krediidipanga väikeinvestoridele võib aga suhete halvenemine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kasuks tulla. Seni on Eesti riik finantsinspektsiooni kaudu nende hinnangul pigem Moskva Panka soosinud.

Krediidipanga ühe väikeomaniku, nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul on Moskva Panga näol tegemist suuraktsionäriga, kes väikeinvestorite huvidega ei arvesta. “Võimu kindlustamine jõudemonstratsioonidega on neil veres ja teistmoodi ei osatagi. Meile on sattunud aktsionär, kes ei suuda olla partner, vaid kes sõidab kõikidest tankiga üle ega tee midagi ühistes huvides,” kurtis Kluge.

Tema sõnul pole väikeaktsionäridel Krediidipanga suuromanikuga dialoogi. “Nad ei ava oma eesmärke ning tegelikult ei ole selge, mis plaanid neil pangaga on.”

Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul ei kuulu väikeaktsionärid tavaliselt inspektsiooni huviorbiiti. “Küll aga on järelevalvel kõrgendatud huvi väikeaktsionäride või nende rühmade suhtes, kui nad sisuliselt kontrollivad või oluliselt mõjutavad panga juhtimist,” selgitas Kessler.

Moskva Pank on Krediidipanga suuraktsionär ning Kessleri sõnul ei saa sellest järelevalve tegemisel ja krediidiasutuse juhtimist hinnates mööda vaadata. “Finantsinspektsioon hindab kõiki isikuid, keda seaduse kohaselt on vajadus hinnata, emotsioonitult. Finantsinspektsioon ei saa endale lubada õigusriigile mittekohast käitumist või propageerida seaduseraamide välistel põhjustel menetluste läbiviimist või otsustamist,” selgitas Kessler.

Põrkusid kaks Vene taustaga huvigruppi. Kessleri sõnul on Krediidipanga juhtumis põrkunud vähemalt kahe huvirühma huvid. “Ühel pool on Krediidipanga suuraktsionär Moskva Pank ning teisel pool Moskva Panga endise juhtkonnaga seotud isikud, sealhulgas Andrus Kluge, ja muud väiksemate osalustega aktsionärid,” ütles Kessler. Ta lisas, et mõlema huvirühma juured näivad osaliselt või täielikult olevat Venemaal.

Krediidipank on Vene krediidiasutuse kontrolli all olnud juba alates 2005. aastast. “Finantsinspektsioonile on teada meile huvirühmade avaldatu, samuti oleme olukorda ise põhjalikult analüüsinud, muu hulgas tehes koostööd Eesti ja välisriikide pädevate asutustega,” lausus Kessler.

Moskva Panga pressiosakond ei olnud nõus Äripäeva küsimustele vastates selgitama, mis plaanid Moskva Pangal Krediidipangaga on. Nad toonitasid, et Moskva Pank on Krediidipanga enamusomanik ja nad kaitsevad oma õigusi Krediidipangas.

Moskva Panga seotust Vene võimuesindajatega näitab ka see, et Vene riigi juhtkond plaanib kasutada just Moskva Panka Krimmis normaalse pangandustegevuse taastamiseks. Ajaleht Kommersant kirjutas, et Moskva Pank hakkab rajama Krimmi jaepangandusvõrku. Pank seda infot ei kommenteerinud.

Vene ettevõtjad müüsid osaluse

Moskva Pank sai enamusosaluse Krediidipangas 2012. aasta kevadel, kui ostis ära kahele Vene ettevõtjale kuulunud väikeosaluse. Müüjateks olid Peterburi ettevõtja, ehituskaupluste keti Maksidom omanik Aleksandr Jevnevitš ja tema äripartner Niina Tšerepanova. Jevnevitšile kuulus 9,9% ja Tšerepanovale 6% suurune osalus.

“Mulle tehti 2012. aastal Moskva Panga poolt mõistlik pakkumine,” ütles Jevnevitš. Ta kinnitas, et mingit survet talle aktsiate müümiseks ei avaldatud. Jevnevitš otsustas osaluse müüa aktsionäride vahel puhkenud konflikti tõttu. “Keeruline on selgeks teha, kellel on Krediidipanga omanike vahelises konfliktis õigus ja kellel ei ole,” lausus ta. Jevnevitš nimetas aga korralageduseks seda, et enamusosalust omav Moskva Pank ei saa enda soovi järgi nimetada Krediidipanga nõukogu liikmeid.

Jevnevitš soovitas ka Tšerepanoval Krediidipanga aktsiaid müüa, sest ta oli soovitanud oma äripartneril ka need aktsiad osta. Praegu Jevnevitšil enam Eestis investeeringuid ei ole, kuid ta jälgib, mis toimub Eesti ärikinnisvara turul.

 

Krediidipanga suuromanikku juhivad Putini lähikondsed

Krediidipangas 59,7% suuruse osalusega Moskva Panga omanikuks on Vneštorgbank (VTB), millest Vene riigile kuulub 60,9%.VTBd juhivad Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa juhtkonda kuuluvad isikud

Andrei KostinVTB president, juhatuse esimees ja VTB järelevalvenõukogu liige.Kuulub Ühtse Venemaa kõrgeimasse juhtorganisse ehk partei nõukokku.Tal on ka isiklik aktsiaosalus VTBs.Forbesi mullu sügisel avaldataud Venemaa tippjuhtide sissetulekute edetabelis oli Kostin teisel kohal, tema aastatuluks hindas ajakiri 26 miljonit eurot.Juhtis VTBsse tulekuni VEB Panka, mille juhiks sai 1996. aastal. Sellest samast pangast kadus tema juhtimise ajal 32,5 miljonit USA dollarit Eesti ettevõtete VEB Fondi külmutatud raha.Paljude teiste ametite kõrval on Kostin Rosnefti direktorite nõukogu aseesimees ja Moskva Panga direktorite nõukogu esimees.Kuulus ka Venemaa Raudtee juhatusse, kuid 2010. aastal loobus sellest ametist, kuna tahtis täielikult pühenduda VTB juhtimisele.Venemaa Raudtee pikaajaline juht on Vladimir Jakunin, kellel on tihedad sidemed Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega. Jakunini abil pidi toimuma aastaid tagasi Keskerakonna valimiskampaania rahastamine, kuid kaitsepolitsei sekkumise järel see plaan luhtus. Eesti avalikkus tunneb seda juhtumit ida­rahaskandaalina.

Juri KotlerMäärati 2013. aasta kevadel VTB vanemaks asepresidendiks ja Kostini nõunikuks.Enne VTBd tegeles Kotler Vene võimupartei Ühtne Venemaa personalitööga. Ta juhtis parteilist projekti “Kaadrite reserv – riigi professionaalne meeskond” ning on partei nõunik. Ühtlasi juhib ta praegu Vene presidendi juures asuvas Vene rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemias Tänapäevase Juhtimise Instituuti.Kuulub Ühtse Venemaa kõrgeimasse nõukokku ja Venemaa valitsuse ekspertide nõukogusse.1999–2000 juhtis Kotler Strateegiliste Algatuste Keskuse pressiteenistust.Presidendivalimiste ajal töötas Kotler Vladimir Putini valimisstaabis.

Tatjana UdaltsovaMoskva Panga asepresident.Teda on seostatud Venemaa julgeolekuteenistusega FSB.Udaltsova nime on mainitud endise kapo ametniku Indrek Põdra kohtuasjas. Väidetavalt pöördus Udaltsova Indrek Põdra poole, et see aitaks Moskva Pangal võtta üle Krediidipanka, ning pakkus Põdrale selle eest altkäemaksu.Krediidipanga väikeinvestoride hinnangul on Eesti finantsinspektsioon vaadanud läbi sõrmede Moskva Panga esindajate seotusele Põdra juhtumiga.