Swedist saab peaministri unistuste maksumaksja

Samamoodi talitab Swedbank nüüd ka Lätis ja Leedus, sest ettevõtte grupi Balti panganduse tütarettevõtetele kehtib ühtne dividendipoliitika, mille järgi on dividendide osakaal kasumist kõikjal 60 protsenti.

See uudis rõõmustas ka peaminister Taavi ­Rõivast, kes postitas riigi kukrusse peagi pudenevast maksulisast kuuldes Twitterisse: “Swedbanki uus dividendipoliitika tähendab Eesti jaoks kümneid miljoneid eurosid maksutulu aastas. Kauaoodatud otsus.”

Esimene seeme – 6 miljonit maksudeks. Swedbanki Eesti juht Priit Perens ütles eile hommikul ühes panga mulluste majandustulemustega välja saadetud pressiteates, et pärast uue maksu­reservi mahaarvamist kasumist on Swedbanki äritulemus eelmise aasta esimese kvartali omast pisut kehvem, kuigi sama perioodi kasum oli tänavu suurem. See on tingitud just nimelt suurest tulumaksukohustusest, mis kaasneb dividendide ­Eestis välja maksmisega.

Dividende makstakse alates selle aasta 1. jaanuarist teenitava kasumi pealt ning esimesed uue dividendipoliitika alusel arvestatavad dividendid makstakse välja järgmise aasta esimeses kvartalis, ent alates 2014. aasta esimesest kvartalist kantakse Eestis tekkiv oodatav ettevõtte tulumaks edasilükkunud tulumaksukohustuste alla. Esimeses kvartalis oli Swedbanki edasilükkunud tulumaksu­kohustus 6 miljonit eurot.

“Meie tegevus Eestis on aastate jooksul loonud väga hea kapitalibaasi, millele rajaneb ka Swedbanki grupi otsus hakata maksma siin teenitud kasumilt dividende. Tõsi on, et Eesti riigi maksuseadused soosivad kapitali akumuleerimist, aga nüüd on aeg selgelt küps, et teenitud tulult ka riigile maksu maksta,” selgitas Perens.

“Tütarfirmade kaudu on Swedbank maksnud ka varem tulumaksu, kui sealt dividende oleme võtnud. Näiteks mullu tütarettevõtetest makstud dividendidelt tasusime riigieelarvesse 16,3 miljonit eurot tulumaksu. Swedbanki grupi äsjane otsus on oma olemuselt siiski teistsugune, kuna tegu pole ühekordse liigutusega. Grupi dividendi­poliitika heakskiitmine võimaldab Eesti riigil meilt laekuva maksutuluga edaspidi igal aastal arvestada,” lisas ta.

Nordea juba maksab, SEB vaeb. Nordea panga Eesti filiaali juhi Andreas Laane sõnul on Nordea juba aastaid Eestis kasumilt makse maksnud ning teeb seda ka edaspidi. “Kuna oleme filiaal, mitte tütarettevõte, siis meil ei tehta n-ö dividendiotsust, vaid maksame tulumaksu Eestis teenitud kasumilt. Nii ka sel aastal. Nordea hinnangul Swedi ­dividendide maksmise otsusel pangandussektorile mõju ei ole, tegemist on täiesti tavapärase maksustamistehinguga. Dividende maksavad ju ka teiste sektorite ettevõtted ning siin pole midagi erakorralist ega kummalist,” selgitas Laane.

SEB ei välista, et hakkab samuti lähiajal dividende maksma. “SEB Grupi dividendipoliitika on maksta igal aastal aktsionäridele enam kui 40 protsenti aastakasumist. SEB pank on väga hästi kapitaliseeritud ja, pidades silmas, et laenunõudlus Eestis on ja jääb lähitulevikus tagasihoidlikus, on üsna tõenäoline, et SEB Pank hakkab samuti dividende maksma. Küll saavad konkreetsed määrad olema sõltuvuses nii majandusolukorrast riigis kui ka regulaatorite ootustest finantsstabiilsuse kindlustamiseks Eestis,” ütles SEB juht Riho Unt.

Oodatud käik. Jaanuaris kirjutas Postimees, et hiigelkasumit teenivad pangad pole maksnud juba aastaid sentigi ettevõtte tulumaksu, kuigi aastatel 2010–2012 teenisid neli suuremat Eestis tegutsevad panka – Swedbank, SEB, Danske Bank ja Nordea – kokku üle miljardi euro puhaskasumit. Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles toona, et riigi ja siinsete pankade esindajad võiksid koos maha istuda ning arutada, kas grupi dividende saaks jagada siinsete tütarettevõtete kaudu. ­Dividendid läheksid aktsionäridele, nendelt makstud tulumaks aga Eesti riigile.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu sõnul on igati ootuspärane, et kui väheneb pankade vajadus kasumi arvel võimalike riskide katteks rahalist puhvrit koguda, siis dividendide jaotamisel suureneb ka tulumaksukohustus. “Eesti ­tulumaksusüsteemi põhimõte ongi, et ettevõtted maksavad tulumaksu dividendidelt kasumi  jaotamisel. Seega, kui ettevõte maksab Eestis teenitud kasumi arvel dividende, sealhulgas välismaisele emaettevõttele, tuleb tal maksta nende pealt tulumaksu,” täpsustas Kirsipuu.

Ukraina põhjustab ärevust

Swedbanki juhatuse esimees Michael Wolf selgitas kvartalitulemusi avaldades, et kasumi kasvust hoolimata on Ukraina sündmused loonud Baltimaades ebakindluse, mis lükkab krediidinõudluse kasvu tõenäoliselt edasi.

Kuigi mõju Balti majandusele veel tunda pole, võivad Ukraina kriisi süvenemine ja täiendavad sanktsioonid avaldada mõju Balti ettevõtete krediidi kvaliteedile. “Kuigi Baltimaad on iseäranis avatud Venemaa vastu kehtestatavate sanktsioonide suhtes, ei ole me veel näinud oma äris kriisi mõju,” ütles Wolf.

Swedbanki Eesti juht Priit Perens lisas, et ehkki maailma majandus alustas aastat kasvutrendis, on hiljutised sündmused Venemaal ja Ukrainas muutnud selle üsna haavatavaks ning teinud meid ettevaatlikuks.

Swedbanki puhaskasum kasvas aastaga 3,53 miljardilt Rootsi kroonilt 3,95 miljardile, jäädes maha analüütikute 4,01miljardisest ootusest.