Lauri: Kreeka peab hakkama arukalt kulutama

Samas on see võimalus ka kreeklastele selgitada teiste riikide võimalusi ja piire, millest üle astuda ei saa.

Eesmärk on saada teada otseallikast, mis on kreeklaste mõtted ja plaanid. Tänased kohtumised Balti riikide ja Soome rahandusministritega näitasid, et teistel on samad küsimused - aru saada, mida Kreeka tegelikult soovib, milline on Kreeka arusaamine olukorrast, kus nad on, ja milliseid tegevusi nad välja pakuvad.

Samuti kindlasti tutvustada Kreekale, mis on teiste riikide nägemused ja võimalused. Praegu tundub ajakirjandusest, et vastuolu on suur. Tuleb loota, et arusaamised lähenevad ja et selle põhjal on ehk võimalik leida lahendusi. Kindlasti tuleb Kreekal aru saada, et on piirid, kust teised riigid ei saa üle astuda. Mingisugune laenude kustutamine ei tule kõne alla.

Positiivsena tuleb öelda, et Kreeka valitsuse programmis on väga palju punkte, mida juba Kreeka eelmine valitsus oleks pidanud tegema. Sellised tervitatavad sammud võitlemaks petturlusega ja tagamaks maksude tasumine. Samuti kulude kärped teatud osades - laristamist on veel päris palju. Sellist asja kindlasti ootaks. Siin olid mitmed punktid, mille puhul on väga tore, et need ette võetakse - jõudu neile! Aga teised küsimused tekitavad ainult suuri küsimärke.

Need on seotud eelkõige sellega, et soovitakse päris mitmeid kulutusi tõsta. Näiteks palkasid ja pensione märkimisväärselt. Kust see raha võetakse? Kui tulude poolt on samuti plaanis kärpida, mitmed maksud ära kaotada, erastamine peatada, kuidas siis Kreeka valitsus ette kujutab tasakaalupunkti jõudmist. See tekitab kõhklust, et nad ei tule sellega toime – kuskilt peavad nad ressurssi juurde võtma.

Kärped ei ole muud kui arukas kulutamine. Nii nagu ka meil oli - võtsime maha kulutamised, mis ei olnud arukad. Sama peab tegema Kreeka. Kui nad müüvad oma kolmest valitsuse lennukist ühe maha, siis võiks irooniliselt öelda, et võinuks juba kaks müüki panna. See on kah kärpimine. Teine küsimus on see, et kui tulud on tekkinud, kuhu sa neid kulutad. Kui kulutad lihtsalt selleks, et raha laiali jagada, sellest ei teki majanduskasvu ja see ei ole väljapääs. Kärpimine võib olla väga arukas struktuurireform – ühest kohast kärpida, teises kulutusi suurendada. Tegelikult on see kulutuste ümberpaigutamine arukatesse kohtadesse. See on see, mida oodatakse Kreekast.

Need majanduskasvuga seotud võlakirjad tekitavad skepsist. Ideena võib tunduda vahva, reaalsuses on terve hulk miine. Suhtun ülima skepsisega.

Kreeka praegune valitsus saab aru, et enamus kreeklasi tahab kuuluda eurotsooni. Loodan, et nad ei lähe selle teeni välja. Kui aga sinnapoole läheb, siis on kõik Kreeka valitsuse enda otsustada, millised valikud nad teevad. Praegu on abiprogramm olemas - selle jätkumine ja lõpuleviimine on võimalik, ehkki praegu on valitsus öelnud, et nemad seda ei taha. See oleks üks võimalus selliseid ohtlikke olukordi vältida.

Küsimus on selles, et kui Kreeka valitsus ei suuda oma kulutusi finantseerida, kui rahva hulgas tekib ebakindlus, pangajooks - siis tekivad sellised võimalused. Kuid on erinevaid mehhanisme. Võib vaadata näiteks Küprose poole, kus olukord oli vahepeal päris pime. Loodan, et Kreeka uus valitsus arvestab rahva enamuse sooviga jääda eurotsooni.

Kindlasti poleks see hea lahendus, tekitades teatud ebakindlust. Samas peame aru saama, et mõne aasta tagusest olukorrast oleme hoopis teise kohta jõudnud. Tagajärjed ei oleks ülejäänud Euroopa riikidele nii tõsised, kui oleksid olnud mõned aastad tagasi. Finantsturud on käitunud suhteliselt rahulikult nende spekulatsioonide juures.

Tekib arusaamine võimalustest, soovidest ja tahtmistest. Loodetavasti tekib materjali, millega saab edasi töötada. Korraline eurogrupi kohtumine on järgmisel esmaspäeval. Võimalik, et siis jõuame mingite lahendusteni. Ma ei välista midagi.