Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome ja Eesti majanduskoostöö maksudeni ei lähe

    Juha Sipilä ja Taavi Rõivas pressikonverentsilFoto: Vabariigi valitsus

    Täna Tallinna väisanud Soome peaminister Juha Sipilä lubab Eesti ja Soome piiriüleste digiteenuste arendamise projektist teha uue valitsuse esiteema ning jätkata regionaalse LNG terminali projektiga sealt, kus eelmine valitsus lõpetas.

    Seda aga ei terenda, et Soome ja Eesti võiksid oma tiheda majanduskoostöö laiendada ka näiteks maksude alale, kus riigi kulude ja tulude suure lõhega maadlev Soome hea meelega alkoholi tarbimist kõrgemalt maksustaks.
    Nädalapäevad tagasi valminud Soome uue valitsuse koalitsioonilepe näeb suurima maksutõusuna ette tubakaaktsiisi tõusu - ligi kahe euro võrra pakist - kuid alkoholimaksude kohta nenditakse, et siin peab vaatama, mis Eesti teeb.
    „Oleme tõepoolest otsustanud tubakaaktsiisi tõsta,“ möönis Sipila peaministrite ühisel pressikonverentsil. „Alkoholimaksudega on aga see probleem, et reisidelt kaasa toodud alkoholi kogus kasvab, kui maksu liialt tõsta.“
    Küsimusele võimalikust maksukoostööst jättis Sipilä vastamata. „See ei ole nüüd kindlasti see kõige olulisem majanduskoostöö Eesti ja Soome vahel,“ jäi tõrjuvaks ka Eesti peaminister Taavi Rõivas.
    Rõivase sõnul on Soome naabrit seirav hoiak mõistetav, kui ei taheta, et kogu Soome alkohol Eestist kaasa ostetakse. Samuti peab Eesti aktsiisikaupu maksustades oma naabreid jälgima.

    Täna Tallinna väisanud Soome uue valitsuse peaminister Juha Sipilä on huvitatud taastuvenergia arendamisest ning on vabal ajal valmis nokitsenud puugaasil töötava sõiduauto.

    „Kolleegile ma seda ei soovitaks,“ tõrjus Sipilä ühisel pressikonverentsil Eesti peaministri Taavi Rõivasega, kui taastuvenergia teema üles kerkis. „Küll aga võin küüti pakkuda.“

    LNG terminaliga edasi
    Kindlalt jätkub aga Soome ja Eesti koostöö regionaalse LNG terminali osas, milles Eesti leppis kokku Soome eelmise valitsusega.
    „Rääkisime lühidalt terminalist ja gaasitorust Balticconnector ning jätkame sealt, kus eelmine valitsus lõpetas,“ ütles Sipilä.
    Taavi Rõivase sõnul on järgmine konkreetne samm aasta jooksul kokku panna taotlus, et Euroopa Komisjonilt finantseerimiseks tuge saada. Rõivase sõnul on valmisolek ehitama hakata suurem  Eesti maismaoosas Kiisa elektrijaama ja Paldiski poolsaare tipu vahelises lõigus.
    „Me usume, et on võimalik selle projektiga edasi minna täpselt nii nagu meil Alexander Stubbiga (Soome eelmine peaminister – toim.) kokkulepped sõlmitud said,“ ütles Rõivas.
    X-teel liiklus käima
    Juha Sipilä ütles, et eriti tahab Soome uus valitsus rõhku panna Eesti ja Soome koostööle ID kaardi piiriülesel kasutuselevõtul ja piiriüleste digitaalsete teenuste arendamise. See tähendab ka digiallkirja piiriülese kasutuse võimalust.
    „Kahepoolsetest teemadest huvitab mind eriti see X-tee lahendus, kus Eesti on Soomest pikalt ette jõudnud,“ ütles Sipilä. Aluse koostööle panid juba Eesti ja Soome endised peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen. See on ühtlasi pilootprojekt piiriülesest toimimisest kogu Euroopa tasandil.
    „Ma ootan sellest koostöölt palju. Edenemine on suuresti olnud Soome taga kinni, kuid see on uue valitsuse üks peamisi sihte siin märkimisväärselt edasi liikuda. Kui me selle tehtud saame, siis oleme siin eeskujuks ka ülejäänud Euroopale,“ ütles Sipilä.
    Ka Taavi Rõivas avaldas lootust, et tänased valitsusjuhid saavad alustatud koostöö edukalt lõpule viia. „Loodame, et juba lähiajal annab mõlema riigi jaoks väga arvestavad täiendavad võimalused,“ ütles Rõivas.
    Soome kurss ei muutu
    Venemaa ja Ukraina osas on Soome uus valitsus samadel seisukohtadel kui eelmine valitsus, ütles Sipilä.
    Praegu käivad arutelud sanktsioonide üle – otsust ELi tasandil veel ei ole.
    Taavi Rõivase sõnul olid liikmesriigid eelmisel Ülemkogul märtsis ühte meelt, et otsuse aluseks saab see, kas Minski rahulepe on täielikult jõustatud. Kuna ilmselgelt ei ole, ei näe Rõivas muud võimalust kui sanktsioonidega edasi minna.
    NATO osas eelistab Soome jätkata samal seisukohal, et Soome jaoks parim oleks sõjalistest liitudest kõrvale jääda. Samas ei taha Soome siin oma käsi siduda, ütles Sipilä. Mis tähendab, et midagi ei ole välistatud.
    Pagulaste teemal kujundab Soome valitsus oma seisukoha selle nädala lõpuks, nii ei saanud Sipilä teemat veel kommeneerida. Küll aga märkis ta, Soomes on valitsenud seisukoht, mis eelistab vabatahtlikkuse põhimõtet kohustuslikele kvootidele.
    Jutuks oli ka olukord Kreekas.
    „Ka siin on meil Soomega väga sarnased vaated,“ ütles Rõivas. Ainus võimalus Kreekas sellest olukorrast välja tulla on jätkata reformidega. „Mina ei usu seda, et on võimalik ennast võlast priiks lihtsalt läbi rääkida. Ei ole seda valmisolekut ühelgi kreeditoril,“ ütles Rõivas, lisades, et „pall on Kreeka käes.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.