Poliitiline vari majanduse tulevikul

Käes on murranguline ja etteaimamatu aeg maailma majanduses ja poliitikas.  Foto: Reuters/Scanpix
Mihkel Nestor • 11 november 2016
Jaga lugu:

Viimased päevad on olnud uudiserikkad. Kuigi sellel nädalal avaldas statistikaamet niivõrd olulised majandusnäitajad nagu kolmanda kvartali majanduskasvu numbri ja väliskaubandusstatistika, kahvatuvad majandusuudised poliitiliste sündmuste taustal.

Lõppev aasta on olnud annus horribilis avatud liberaalse maailmakorra pooldajatele. Ühendriikide presidendivalimistel sai teoks mõeldamatu ja aastani 2021 valitseb maailma kõige mõjuvõimsamat riiki Donald Trump.

Trumpi võidu mõju finantsturgudele jäi väheseks

Muu retoorika kõrval jäi tema majanduspoliitiline agenda valimiskampaania käigus küll suhteliselt segaseks, kuid märksõnadena ei tõota lubadus suur osa riigi tööjõust piiri taha küüditada või valmidus laskuda kaubandussõdadesse just julgustavalt. Trump on tõotanud küll ka elavdada majanduskasvu, kärpides makse, vähendades bürokraatiat ja tehes suuri infrastruktuuriinvesteeringuid, kuid üsna hämaraks on jäänud viis, kuidas neid lubadusi rahastada.

Eesti eksport Ühendriikidesse moodustab meie koguekspordist alla 3%, kuid väga avatud majanduse tõttu jõuab võimalik kaubandussõda lõpuks ringiga ka meieni. Esmasem võib olla USA presidendivalimiste mõju siinsele majanduskindlusele. Kuigi enamiku jaoks jääb ookeani taga toimuv kaugeks, siis on paljudele siiski kõrvu jäänud Trumpi kriitika NATO aadressil ja tema sõbralik suhtumine Venemaa juhti Vladimir Putinisse. Kindlust need väljaütlemised Eesti tulevase julgeolekuolukorra suhtes kindlasti ei suurenda. Lisaks saab suure tõenäosusega kõrge koha Trumpi kabinetis vabariiklane Newt Gingrich, kes on muu hulgas Eestit nimetanud Peterburi äärelinnaks ja kahelnud, kas Eesti kaitsmise nimel tasub riskida tuumasõja vallapäästmisega.

Finantsturgudel seevastu näib taas olevat kinnitust leidnud fakt, et poliitilised maavärinad jäävad tänases keskpankade kontrollitud keskkonnas ohjatuks. Vastupidiselt esialgsetele ootustele lõpetas S&P 500 aktsiaindeks valimistejärgse päeva hoopis 1,1% võrra plussis ning tugevnes ka dollar. Küll sai pihta Mehhiko peeso, mille väärtus teiste valuutade suhtes vähenes.

Põhjuseid, miks turgude reaktsioon ei vastanud ootustele, võib leidma mitu. Esmalt – mida suuremad on poliitilised vapustused, seda kindlam võib olla keskpankade leebe rahapoliitika jätkumises. USA Föderaalreserv jälgib Trumpi edasisi väljaütlemisi ja turgude reaktsiooni pingsalt ja võib vajadusel taganeda oma senisest plaanist detsembris intressimäärasid tõsta. Teisalt tunduvad turuosalised Trumpi väljaütlemisi tõlgendavat vähemalt keskpikas perspektiivis majanduskasvu elavdavana. Kolmandaks peetakse tõenäoliseks, et võimalikud kaubandussõjad ja USA väiksem roll julgeolekupoliitikas kahjustavad enam teisi riike kui Ühendriike ennast.

Murrangulised ajad ka kohalikus poliitikas

Kuigi väikese Eesti poliitilised muutused tunduvad USA valimiste kõrval tähtsusetud, saab nende mõju meie majanduselule olema oluliselt vahetum. Kuigi miski ei ole täna veel kindel, siis on mõned mõtted, mida tulevased koalitsioonipartnerid viimastel päevadel avaldanud, üsna erinevad tänasest olukorrast.

Uue koalitsiooni peamine fookus näib olevat just majanduspoliitika. Suhteliselt kindel tundub taganemine varem kokku lepitud sotsiaalmaksu langetamisest. 2017. aasta jaanuaris oleks sotsiaalmaksu määr langenud 33%-lt 32,5%-le ja 2018. aastal 32%-le. Ettevõtete tööjõukulu on viimastel kvartalitel kiirelt ülespoole sööstnud ja vähemalt agregeeritud tasemel oleks see teatavat leevendust pakkunud. Samas ei ole ka tööandjad ise seda muudatust just üleliia tähtsaks pidanud, sest võit ühe ettevõtte jaoks oleks siiski marginaalne.

Muud meediausutlustes välja käidud ideed tunduvad märksa revolutsioonilisemad. Mainimist on leidnud soov kehtestada praegusele tulumaksule täiendavaid maksuastmeid kõrgemate sissetulekute puhul, suurendada varamaksusid ja maksustada mitte ainult ettevõtete dividendiväljamakseid, vaid ka jooksva aasta kasumit.

Suuremate muudatuste tegemine maksusüsteemis tundub siiski IRLi osaluse tõttu valitsuskoalitsioonis kahtlane. Astmeline tulumaks või ettevõtete kasumi maksustamine ei sobitu erakonna seniste programmiliste seisukohtadega, kinnisvaramaksude vähendamine on aga olnud erakonna üks peamistest valmislubadustest. Ainsana tundub usutav, et ehk saavutatakse sõiduautode maksustamise kompromiss, mille mõju majanduskeskkonnale tundub väljapakutud maksumuudatustest ka kõige väiksem.

Senisest vähem konservatiivselt plaanitakse läheneda ka riigirahandusele. Väljendatud on valmidust suurendada Eesti riigivõlga, et kasutada saadud raha investeeringuteks. Tänases intressikeskkonnas ei tasu võlakoormuse suurendamisesse kindlasti üheselt negatiivselt suhtuda, kuid hetkel ei tundu kellelgi olevat liialt häid ideid, millised projektid võiksid majanduskasvu pikaajaliselt ergutada. Kui Tallinna–Tartu maantee laiendamine suurendab kindlasti ehitussektori tööpõldu, siis on kaheldav, kas laiem tee edaspidi näiteks kaubatransporti odavamaks muudab või tööjõu liikuvust parandab.

Ehk suurendaks majanduse kasvupotentsiaali riigilaenu toel maailmatasemel ülikooli väljaarendamine või tunnel Helsingisse, kuid selliste projektide tasuvusarvestused ja planeerimine võtavad aega. Arvestades, et 2017. aastal leiavad aset kohalike omavalitsuste valimised, võib poliitikutel tekkida suur kiusatus võimalikult vara nurgakivisid maha märkida.

Majanduskasv on endiselt aeglane

Statistikaameti hinnangul suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis aasta­võrdluses 1,1%. Seega jäi kasv täpselt sama aeglaseks kui esimesel poolaastal. Et kiirhinnang avaldatakse vaid pressiteatena, jääb numbri täpne kujunemine suuresti mõistatuseks. Tootmise meetodil ehk käibedeklaratsioonide põhjal arvutatud SKP suurenemisesse panustas pressiteate kohaselt lisandväärtuse 4%-line tõus tööstussektoris ja positiivne oli ka netotootemaksude panus.

Mõeldes sisemajanduse kogutoodangust tarbimispõhiselt, oli niivõrd väike kasv üllatav. Jaemüügi statistika näitab endiselt tugevat sisetarbimise kasvu, ettevõtete laenuportfelli suurenemine on tempokas ja Eesti kaubavahetuse puudujääk oli kolmandas kvartalis üks aegade väiksemaid. Suureks muutuseks on just viimane. Kui 2015. aasta III kvartalis toodi Eestisse kaupa 440 miljoni euro väärtuses enam, kui suudeti välismaale müüa, siis sel aastal oli vahe 294 miljonit eurot. Kuigi ka see number tundub suur, oli puudujääk viimati väiksem 2011. aastal.

Kaupade eksporti panustas kolmandas kvartalis kõige enam mineraalsete kütuste ja elektrimasinate ekspordi suurenemine. Jättes kõrvale reekspordi, suurenes kaupade väljavedu neis harudes vastavalt 57% ja 13%. Kiirelt suurenes eksport ka mitmes teises harus. Lisaks suurenes kolmandas kvartalis teenuste eksport.

Eesti Panga hinnangul jätsid välisturistid perioodil juuli–september Eestisse 430 miljonit eurot, mida oli 10 miljoni euro võrra enam kui samal ajal eelmisel aastal. Seetõttu tasub huviga oodata 9. detsembril avaldatavat täpsemat SKP statistikat.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt