• Jaga lugu:

    Tallinna kasvav rahvaarv vajutab pitseri kogu Eestile

    Tallinna rahvaarvu pidev kasv mõjutab enim pealinna kinnisvaraturgu, ent ei jäta puutumata ka maapiirkondade ettevõtted.

    Viimase kümne aastaga on Tallinna rahvastiku arv kasvanud 46 500 inimese ehk 11,6% võrra. Kui tavaliselt on Tallinna aastas umbes 5000 inimest juurde tulnud, siis suurim hüpe pealinna rahvaarvu kasvus oli aastal 2013, kui Tallinn otsustas üle minna tasuta ühistranspordile, mis kehtib ainult kohalikele elanikele. Siis kasvas aastaga Tallinna elanike arv enam kui 11 000 inimese võrra.
    Elanike koondumine Tallinna toob kaasa majanduslikke muudatusi. Tallinnas annab see enim tunda kinnisvaras. „Mõju on olnud märgatav,“ ütles kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

    Tallinna leib ei tule kergemini kätte, kuid tööd on lihtsam leida.

    Tõnu Toompark,
    Kinnisvara liidu juhatuse liige
    „Need kes siia tulevad, vajavad ka eluaset. See on üks oluline põhjus, miks tehingute arv on üsna suur,“ rääkis ta. Nõudlus on nii müügi- kui ka üüriturul. Üürituru nõudlus annab aga hoolega hoogu üüriinvestoritele. Kuna kinnisvarapakkumisi on igas linnaosas, siis Toomparki sõnul hinnatõusust rääkida ei saa.
    Üüriarenduste pealetung
    Ka Ober-Hausi hindaja Rain Rätt kirjutas oma Äripäevas ilmunud arvamusloos, et Tallinna üüriturgu toidavad paljuski mujalt Eestist saabuvad elanikud. „Üüriturul võib varsti näha tõenäoliselt mitmesajast korterist koosnevaid arendusprojekte, mis on projekteeritud spetsiaalselt üürimajadeks ja mis hakkavad tekitama siiani suhteliselt edukalt tegutsenud väikeinvestorite vahel konkurentsi,“ kirjutas ta. Rätti sõnul on suurtele investoritele raha odavam, mistõttu saab tekitada olulise mastaabiefekti.
    Toompark lisas, et kohati on loomulik, et rahvas koondub Tallinna. „On paratamatu, et mõnes kohas on tööd ja leiba rohkem ja mõnes kohas vähem,“ rääkis ta. „Tallinna leib ei tule kergemini kätte, kuid tööd on lihtsam leida,“ lisas ta. Samal ajal on näiteks Ida-Virumaal suur tööpuudus. „On naljakas rääkida tööpuudusest, kui terve meedia räägib tööjõupuudusest,“ ütles Toompark. „Maapiirkondades tõdetakse, et töötajaid pole, mistõttu pole mõtet ka maapiirkonda ettevõtet püsti panna või seda seal üleval hoida,“ rääkis Toompark.

    Tallinn on ikka veel liiga väike Maailma linnamajanduses on mõiste konkurentsivõimelised linnad. Üheks selle kriteeriumiks on see, et linnad poleks liiga suured, aga et elanike arv jääks 1-2 miljoni vahele. Seega linnade hulka, mida peetakse tõeliselt konkurentsivõimeliseks, Tallinn veel ei kuulu. Seda väga lihtsal põhjusel – meil ei ole piisavalt häid ühendusi maailmaga. See, et meil pole lennuliine, muudab meie atraktiivsust kohe väiksemaks. Seega meeldib see meile või mitte – Eesti muutub atraktiivseks siis, kui Tallinn kasvab.

    Selleks, et Tallinna saaks tulla mistahes suurem ettevõte, pole siin piisavalt palju vabu töötajaid. Nii väikses linnas lihtsalt pole piisavalt spetsialiste leida. Seda ükspuha mis valdkonnas.

    Eestile mõjub tervikuna Tallinna suurenemine hästi, aga meie teised piirkonnad ei tohi jääda inimtühjaks. Kuid see on regionaalpoliitika ja sotsiaalpoliitika küsimus. See, et praegu maapiirkonnad tühjaks jooksevad, ei ole kellegi viga ega tegemata jätmine, vaid see on majandusarengu seaduspärasus.

    Heido Vitsur,
    LHV analüütik
    Tallinnas suuremad võimalused
    SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on majanduslikust vaatevinklist vaadatuna elanike juurdekasv Tallinnas mõistagi positiivne, sest paratamatult on töötava inimese võimalused oma oskused produktiivselt tööle panna Tallinnas suuremad. Positiivne on see lausa kogu Eestit tervikuna vaadates. „Piirkondadele, kus lahkutakse, on inimeste kaotus traagiline, kuid tegemist on nii suure majandusliku loodusjõuga, et seda ei muuda ükski poliitiline otsus ega soov,“ ütles Nestor.
    Samas ei ole tema sõnul Tallinn kindlasti mingi absoluutne paradiis ja paljude ettevõtete ja seega ka töökohtade ning inimeste jaoks leidub Eestis paremaid asukohti. Heaks näiteks on Nestori sõnul puidutööstus. „Lisaks on viimastel aastatel näha ka tervitatavaid edulugusid, kus mõne ettevõtliku inimese initsiatiiv on suutnud väikelinna luua uusi töökohti ja paremat palka – tuntuim neist eeskujudest on ehk Viljandi,“ rääkis ta.
    Tõsi, kvalifitseeritud tööjõu värbamine Tallinnast kaugel asuvates piirkondades nõuab küll paksu rahakotti ja head veenmisoskust, kuid Nestori sõnul pole see konkurentsivõimeliste ettevõtete jaoks ka ületamatu probleem. Kasvav mikrotrend on ka kaugtöö, mis võimaldab inimestel valida elukoht enda eelistuste, mitte töökoha järgi. „Julgen küll kahelda, et see suures plaanis inimeste rändetrendi kallutada suudaks,“ lisas Nestor.

    Mõne ettevõtliku inimese initsiatiiv on suutnud väikelinna luua uusi töökohti ja paremat palka – tuntuim neist eeskujudest on ehk Viljandi.

    Mihkel Nestor,
    SEB majandusanalüütik
    Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on regionaalselt ebaühtlane areng aastate jooksul süvenenud. Keskmisest kõrgemad palgad ja töökohtade rohkus tekitab palju lisavõimalusi teenusepakkujatele. Suuremad maksutulud mingis omavalitsuses võimaldavad pakkuda paremaid avalikke teenuseid. ”See omakorda võimendab regionaalset ebavõrdsust veelgi,” ütles Elmik. ”Rohkem kõrgepalgalisi töökohti tähendab ka suuremat nõudlust kinnisvara järele,” lisas ta. Kui Tallinnas on korterite ruutmeetri keskmine hind juba ületanud buumiaegse taseme, siis mitmes maapiirkonnas on kinnisvara hinna tõus olnud oluliselt tagasihoidlikum.
    Elmiku sõnul on tööjõupuudus Eestis praegu kõige suurem Harjumaal ja saartel. See sunnib pealinna ettevõtteid looma uusi töökohti Tallinnast väljaspool. Ka Swedbank on osa backoffice’i töökohtadest Tallinnast välja viinud. ”Tehnoloogiline areng võimaldab järjest enam töötada ja elada seal, kus meeldib,” ütles Elmik. Seetõttu võivad tema sõnul tulevikus populaarseks osutuda just maapiirkonnad, kus pole näiteks liiklusummikuid või probleeme lasteaiakohtadega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Narkoäri on koroonašokist üle saanud Soomes buumib kokaiin
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.