Bulgaaria eesistumisele jääb Balkani silumine

Bulgaaria juhtimisel peavad Euroopa Liidu riigid otsustama, kas karistada Poolat hääle äravõtmisega õigusriigi põhimõtete rikkumise eest, kirjutas Kauppalehti. Poolale pannakse süüks eelkõige õigussüsteemi politiseerimist ja paradoksaalsel viisil on ka Bulgaaria enda õigussüsteem komisjoni tähelepanu all.

Bulgaaria peaminister Boyko Borisov on juba öelnud, et tema arvates ei oleks vaja asja viia Poola karistamiseni. Tema sõnul pole vaja võiks see luua „ohtliku pretsedendi“ liidu sees. Borisov on pikaaegne poliitik, kes alustas 1990ndate aastate algul karjääri oma turvateenustefirma loomisega.

Bulgaaria majandus kasvab kuuendat aastat järjest, aga ühtlasi muutub ka ebavõrdsus riigis järjest suuremaks. Euroopa Komisjoni hinnangul suurenes see eelmisel aastal veelgi ja jõudis „eriti kõrgele tasemele“. Vaesus puudutab eelkõige maapiirkondade elanikke, eakaid, lapsi ja eriti mustlasi.

Bulgaaria probleemideks on varimajandus, kehv haridussüsteem, halb maksudistsipliin, nõrk valitsemine ja kauboikapitalism. Seetõttu on ka välisinvesteeringuid kasinalt.

Riigi rahaasjad on see-eest joones. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb lubatud 0,5 protsendi piiresse majanduse kogutoodangust ja riigivõlg on alla 30 protsendi SKPst. Komisjon näeb riskikohana vaid riigiettevõtete suurt osa majanduses.

Bulgaaria eesistumise üks keskseid teemasid on Lääne-Balkani riikide lähendamine Euroopa Liidule ja selleteemaline kohtumine toimub Sofias maikuus.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles kohtumisel, et Spartacuse järeltulijatena sobib just bulgaarlastel, kui üldse kellegi, keeruline ülesanne tugevdada euroopalikku vaadet Lääne-Balkanil.