Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõhetootjad ootavad nõudluse taastumist

    Kasvanduslõhesid viimasel paaril aastal kimbutanud mürgised vetikad ja parasiidid on viinud kilohinna üles ja nõudluse alla. Nüüd hakkab tootmine taastuma, aga turg mitte.

    Kasvanduslõhe tootmise kogumaht maailmas on kasvanud 1990ndate alguse veerand miljonilt tonnilt 2,4 miljonile tonnile ehk sisuliselt kümnekordistunud 25 aastaga.
    Norra on endiselt maailma suurim kasvanduslõhe tootja, ehkki tema osakaal on kukkunud viimase kümnendiga 70 protsendilt 52 protsendile. Norra tingimused on lõhekasvatuseks parimad maailmas, kuid nõudluse kasvades on lõhetootjad hakanud otsima soodsaid kohti ka teistes ookeaniäärsetes riikides. Esimesena avastati Briti saared ja Tšiili, kuid nüüdseks on lõhekasvatuse geograafia laienenud Kanadasse, USAsse, Austraaliasse ning isegi Venemaale. Sedamööda, kuidas nõudlus punase kala järele kasvab, asutatakse üha uusi tootmisbaase.
    Maailma suurim mereanniturg
    Paar aastat tagasi tõusis lõhe enimmüüdud mereanniks maailmas, möödudes maailma toiduorganisatsiooni (FAO) andmeil senisest liidrist krevetist. Lõhe on universaalsemalt kasutatav kui krevett, sellest saab valmistada laia valiku tooteid ning kasvandused on muutnud selle punase kala laiadele massidele taskukohaseks.
    Maailma mereandide turg on viimased kolm aastat näidanud stabiilset kasvu, seda just peamiselt tänu kasvanduslõhele. Ka edaspidiseks ennustab FAO turu paariprotsendist laienemist aastas.
    Loodus loopis kaikaid kodaratesse
    Seega, elu oleks lõhetootjatele ilus nagu lill. Paraku loobib kaikaid kodaratesse loodus ise. 2016. aastal hakkasid ilmastikunähtuse El Nino mõjul Tšiili ranna lähedal Vaikses ookeanis vohama mürgised vetikad, tappes suure koguse kasvanduselõhedest. 2017. aasta alguses ründas Norra lõhekasvandusi hoogsalt lõhetäi, (kes pole tegelikult täi, vaid aerjalaliste hulka kuuluv parasiit Lepeophtheirus salmonis).
    Lõhetäi muudab lõhe naha hõredaks, suisa auklikuks ja sedakaudu muutub kala teistele parasiitidele ja haigustele kergeks saagiks. Kuna lõhed elavad kasvandustes tihedalt koos, levib parasiit kiiresti ja laialdaselt. Veelgi enam, kasvanduskala seas paljunenud parasiit asus hävitama ka metsiku lõhe asurkonda, mistõttu sekkus Norra valitsus ja tegi kasvandustele karmid parasiiditõrje ettekirjutused.
    Oslos asuv Fish Pool, Nasdaqile kuuluv lõhe kauplemisele spetsialiseerunud börs koostab hinnaindeksit NSI (Nasdaq Salmon Index), mis põhimõtteliselt näitab roogitud lõhe keskmist kilogrammihinda börsil. NSI graafikul ongi selgesti näha nii Tšiili mürgiste vetikate vohamine kui ka lõhetäi rünnak Norra kasvandustele.
    Nii kui kasvanduskalad massiliselt surevad, lööb rahuldamata nõudlus hinna üles. Kõrgel kilohinnal on aga ootamatult halb mõju: nõudlus kaob ega taastu nii kiiresti, nagu tootmine taastuda jõuab.

    Marine HarvestTootmismaht 381 000 tonni aastas. Peakorter Bergenis, Norras. Tootmisbaasid Norras, Šotimaal, Iirimaal, Fääri saartel, Tšiilis, Kanadas. Noteeritud Oslo börsil.

    Lerøy SeafoodTootmismaht 164 000 tonni aastas. Peakorter Bergenis, Norras. Toodab peamiselt Norras, aga ka Šotimaal. Noteeritud Oslo börsil.

    CermaqTootmismaht 142 000 tonni aastas. Peakorter Oslos, tootmisbaasid Norras, Kanadas ja Tšiilis. 2014. aastast alates kuulub Mitsubishile, enne seda oli noteeritud Oslo börsil.

    SalMarTootmismaht 116 000 tonni aastas. Peakorter Frøyas Norras. Tootmisbaasid Norras, lisaks 50% osalus Šoti vetes kala tootvas Scottish Seafarmsis. Noteeritud Oslo börsil.

    Cooke AquacultureTootmismaht 77 000 tonni aastas. Peakorter Blacks Harbouris, Kanadas. Tootmine Kanadas, USAs, Tšiilis, Šotimaal. Perefirma.

    Hind kukub, aga kulud suurenevad
    Tänavu ongi lõheäri selle probleemi ees. Vetikatest vabanenud Tšiili tootmismaht suureneb DNB hinnangul 9 ja lõhetäivastastest meetmetest toibuva Norra tootmismaht 7 protsenti. See pakkumise kasv on suurem, kui turg senise hinnaga alla neelata suudab, mistõttu ootavad analüütikud hinna langust.
    Teise lõheturgu jälgiva panga Nordea spetsialistide arvates võib lõhekilo hind jääda tänavu 48 Norra krooni juurde. Varem pakkusid pankurid alanud aasta hinnatasemeks 52 krooni.
    DNB jaanuari raport sedastab, et iga lisanduv protsent pakkumist toob turul hinda alla 3 protsenti. Seega võiks 8% kogupakkumise kasv hinna mullusega võrreldes koguni 24% soodsamaks lüüa.
    Nordea analüütikud on oma detsembri prognoosis tagasihoidlikumad, oodates kõigest 18% hinnalangust. Tänavu veebruari alguses oligi NSI 54 Norra krooni tasemel, juba 18% madalamal mullusest. Samas on lõhetäi tõrjeks tehtud investeeringud tõstnud Norra kasvanduste tootjahinda. Kui aastatel 2008–2014 oli roogitud lõhe kilo tootjahind 20–30 krooni, seejärel 30–35 krooni, siis tänavu on see Nordea hinnangul 37 krooni. Ka DNB pakub, et tootjahind võib läheneda 40 kroonile.
    Kui suurenev pakkumine surub lõpphinna alla ja kasvanud kulud tootjahinna üles, kannatavad ettevõtete marginaalid. Kui kilohind kukub alla 50 krooni, rihveldab 1 protsent hinnalangust maha 5 protsenti marginaalist. Paaril viimasel aastal hoogsalt tõusnud lõhetootjate aktsiate tänavu vähenev kasumlikkus paneb investoreid muretsema ja positsioone vähendama.
    Lõhetootmine on norrakate ja tšiillaste käes
    Üldse mitte üllatusena on väljaande Salmon Business koostatud lõhetootjate tipmise kahekümne seas 11 Norra, kuus Tšiili ja kolm muu maailma firmat. Umbes selline on ka Norra, Tšiili ja muude riikide osakaal kogu maailma tootmisest.
    Kokku toodavad 20 tipus olevat ettevõtted 1,4 miljonit tonni kala aastas, mis on kolm viiendikku kogu maailma toodangust.
    Viiest suuremast lõhetootjast neli on Norrast, neist kolm on noteeritud Oslo börsil: Marine Harvest, Lerøy Seafood ja SalMar. Neist esimene, 2006. aastal kolme firma ühinemisel tekkinud Marine Harvest on tõeline gigant, tootes rohkem punast kala kui 2. ja 3. koha omanik kokku. Marine Harvestil on ka enim tegevust väljaspool Norrat, muu hulgas on ta ka Tšiili suurim tootja.
    Tšiilis registreeritud ettevõtted esiviisikusse ei mahu. Suurim on seitsmendal kohal olev Multiexport, mille aastane toodangumaht jääb poolesaja tuhande tonni lähedale.
    Tippviie lõpetab Kanada perefirma Cooke, mis on ka ainus Kanada firma 20 seas. Norra, Tšiili ja Kanada firmade kõrval mahuvad tippude hulka veel üks ettevõte Fääri saartelt (Bakkafrost, koht nr 8) ning üks Briti saartelt (Scottish Salmon Company, nr 20).
    Aktsiaturg pakub punase kala kasvatamisse raha paigutamisest huvitatud investoritele võimalusi rohkesti. Oslo börsil on lisaks nimetatutele noteeritud Bakkafrost, Grieg Seafood (nr 6) ja Norway Royal Salmon (nr 19), Santiago börsilt võib lisaks Multiexporti aktsiatele osta ka 10. koha omaniku AquaChile, 15. kohal oleva Australis Seafoodsi ning 17. kohal oleva Blumari aktsiaid.
    Kui Santiago börs tundub eksootiline, aga samas tahaks Tšiili kalatootmisse siiski investeerida, siis on 2. veebruarist alates selleks võimalus: nimelt teeb Oslo börsil IPO Tšiili tootja Salmones Camanchaca, maailmas tootmismahult 14. ettevõte. Aktsiaturult kogutavast rahast plaanitakse lähima paari aasta jooksul investeerida ligi 40 miljonit eurot uutesse kasvandustesse, mis peaksid toodangu mahu aastaks 2021 pea kahekordistama.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.