Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul oli enne maksupettuse ja maksudega optimeerimise vahel väga selge vahe: üks oli seaduslik ja teine mitte.  Foto: Andres Haabu
Kristel Härma • 19. aprill 2018
Jaga lugu:

Eestis tehtavad tulumaksuseaduse muudatused näitavad suhtumise muutust: ettevõtete maksude optimeerimine ei ole enam alati seaduslik.

Eesti teeb Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks tulumaksuseadusesse muudatusi, millega võidelda ettevõtete maksudest kõrvalehoidumise vastu. Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on selle rahvusvahelise ettevõtmise eripära selles, et enne oli maksupettuste ja maksude optimeerimise vahel väga selge vahe: üks tegevus oli ebaseaduslik ja teine mitte.

Tulevate muudatustega on see mõtteviis muutunud. „Ka maksude optimeerimine, mis on suunatud mitte reaalse majandustegevuse arendamisele, vaid eri riikide maksusüsteemide ebakõlade ärakasutamisele, on muutunud taunitavaks,“ ütles Jegorov.

Ta lisas, et skeemid, mis on kunstlikult pikendatud ja läbivad teisi muidu ebavajalikke riike, rikuvad neutraalsuse põhimõtet ja panevad maksumaksjaid valima tegutsemisviise lähtuvalt maksulistest iseärasustest, mitte tegelikest majanduslikest asjaoludest. See tähendab nii majandusliku efektiivsuse kadu kui ka piiriüleselt tegutsevate ettevõtete mitte nii väga ausat konkurentsieelist kodumaiste ettevõtete ees.

Suuremat maksukoormust tingimata valima ei pea

Mõtteviis, et maksumaksja ei pea valima lähenemist, mille korral ta peab rohkem makse maksma, on Jegorovi kinnitusel jätkuvalt kehtiv, kuid maailmas taunitakse seda, kui maksumaksja valib maksulistel põhjustel lahenduse, mis optimeerib makse, kuigi maksudest sõltumatutel muudel majanduslikel põhjustel oleks tema valik ilmselgelt teistsugune. See kajastub ka ülevõetavates direktiivides.

„Sel juhul ei lubata tal kasutada ei seadustes ega maksulepingutes ette nähtud soodustusi ja vabastusi. Selleks võetakse direktiivist üle seadusesse üldine kuritarvituste vastane reegel, mis ütleb, et kui maksumaksja tegevus on ajendatud peamise eesmärgina või ühena peamistest eesmärkidest maksueelise saamisest, siis sel juhul maksusoodustusi ega –vabastusi ei rakendata.“

Eestis puudutab rahvusvahelisi kontserne

Muudatuste pakett on suunatud enamasti suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele, keda on Eestis suhteliselt vähe. Jegorov ütles, et mõne rahvusvahelise suurkontserni Eestis asuv tütarettevõte peaks nende muudatuste vastu aga huvi tundma, sest reegleid võidakse rakendada tervele kontsernile.

Eestil endal tema hinnangul otseselt ettevõtete maksudest kõrvalehiilimise riske ei ole või ei ole need vähemalt võrreldavad suurriikides, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia, esinevate riskidega. Kuna aga meil on tegemist Euroopa ühisturuga, võib reeglite karmistumisel ühes otsas suureneda riskid märgatavalt hoopis turu teises otsas ja seetõttu on vajalik kooskõlastatud tegutsemine. „Näiteks ei lubata kasumist maha arvata ülemääraseid intresse, mis tähendab Eestis süsteemi eripärast tulenevalt ülemäärase intressi maksustamist, kui seotud ettevõtted annavad üksteisele laenu selliselt, et kõrge maksumääraga riigis oleks laenukoormus ja sellest tulenevalt ka tasutavad intressid kõrged ja kasum väiksem. Intressid laekuvad ja kasum suureneb sel viisil madala maksumääraga riikides.“

Ka maksustatakse välismaiste kontrollitud ettevõtete kasumit seal riigis, kust seda ettevõtet kontrollitakse. „Teisisõnu, kui kuskil mujal on ettevõte, mille kohapealseks juhtimiseks puuduvad ressursid ja inimesed ning kes ise sisulisi riske ei võta, siis võidakse lugeda, et tegu ei ole nii-öelda tegeliku ettevõttega. On ka soodustavaid sätteid: näiteks kui ettevõte kolib ühest riigist teise ilma likvideerimiseta, siis riik peab pakkuma talle võimalust maksta seni nii-öelda vanas riigis tasumata jäänud maksud kuni viieaastase ajatamisega," selgitas ta.

Äripäev kirjutas märtsis, et Euroopa Komisjon hoiatab talvises majandusaruandes, et ettevõtete maksustamine on Eestis üles seatud viisil, mis laseb rahvusvahelistel ettevõtetel väga agressiivselt makse planeerida. Jegorovi kinnitusel ei ole ükski nendest ülevõetavatest reeglitest seotud Euroopa Komisjoni etteheidetega Eestile.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt