Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA naftavarud kukkusid järsult
Möödunud nädalal aset leidnud Ameerika Ühendriikide naftavarude järsk langus aitas futuuride hinnal põgusalt tõusta, ent ei suutnud siiski ära hoida tooraine odavnemise jätkumist, kirjutab Reuters.
USA energeetikaagentuuri EIA andmetel kahanes olemasolevate naftabarrelite hulk eelmisel nädalal 13 miljoni võrra - nõnda järsust langusest teatati viimati 2. septembril 2016. Langes ka bensiini hulk, kuid diislikütuse ja teiste töödeldud õlide varu hoopis tõusis.
Põhjamere naftanäitaja Brent liikus statistika avaldamise järel 77,84 dollarini barreli kohta, ent nüüdseks on futuuride hind vajunud viimaste nädalate odavaima, 76,37 dollari tasemeni. USA musta kulla indeks WTI rühkis samal ajal umbkaudu 73,6 dollarini, kuid liigub nüüd juba samuti hulga madalamal, 72,4 dollarise barrelihinna suures.
Tooraine langusseeria on kahtlemata tingitud USA-Hiina tollilahingust, mis ohustab ülemaailmset majanduskasvu ja seeläbi ka nõudlust nafta järgi. President Trump on lubanud suurendada Hiina kaupadele määratud tariifide hulka peagi lausa 200 miljardi dollari võrra.
Teisalt avaldab naftale mõju ka Liibüa ekspordivõimekuse taastumine: Tripolis tegutseva National Oil Corpi teatel on mässuliste nädalapikkune blokaad pealinnas asuvas neljas sadamas lõppenud ning kompanii valmistub tarnete jätkamiseks. Ekspordi täieliku toibumise korral naaseb turule 850 000 barrelit päevas.
Samuti jälgivad naftakauplejad hoolega USA Iraani-vastaste sanktsioonide võimalikku pehmenemist. Nimelt avaldas Ühendriikide välisminister Mike Pompeo teisipäeval, et teatud riigid võivad pälvida Washingtonilt vabastuse novembris jõustuvatest sanktsioonidest, mistõttu ei pruugigi Iraanist pärineva nafta hulk maailmaturul nii palju kahaneda kui seni kardetud.